Kaljulaid ründas Sõõrumaad: 2024 ei käi asjad enam niimoodi!

Urmas Sõõrumaa ja Kersti Kaljulaid 2021. aasta augustis Kadrioru roosiaias, kus toimus Tokyo olümpiamängudel võistelnud Eesti sportlaste vastuvõtt. Foto: Konstantin Sednev

Eesti Olümpiakomitee (EOK) president aastateks 2024–2028 selgub 11. oktoobril. Kandidaadid Kersti Kaljulaid, Erich Teigamägi ja Urmas Sõõrumaa pidasid kolmapäeva õhtul ETV saates «Esimene stuudio» järjekordse debati.

45 minutit kestnud saates kõige enam eetriaega pälvinud Kaljulaid kasutas ründavat taktikat ja oli ainuke, keda saatejuht Andres Kuusk pidi korrale kutsuma, kuna tema oponendid valisid rahulikuma lähenemise. Peamine vastandumine leidis aset teljel Kaljulaid-Sõõrumaa.

18 aastat Eesti Kergejõustikuliitu presidendina juhtinud Teigamägi, kelle eetriaeg oli kolmest kandidaadist kõige napim, tõrkus kaasa minemast lennukate teemapüstitustega, vaid esindas kaks jalga maa peal vaatenurka, keskendudes Eesti spordi reaalse olukorra selgitamisele.

Esimesena sõna saanud Kaljulaidi avang näitas, et tema kindel plaan on end Sõõrumaale ja Teigamäele jõuliselt vastandada. «Mulle antud toetushäälte hulk kõneleb, et Eesti spordirahvas tahab muutust. Nad tahaksid, et teeksime asju teisiti ja vaataksime värske pilguga,» sõnas Kaljulaid.

2020. aastast EOK asepresidendina tegutsenud Teigamägi märkis, et ühtepidi võttes on ta selle aja jooksul tehtuga (Teigamäe olulisim funktsioon sel perioodil on olnud EOK tippspordikomisjoni juhtimine – O. J.) rahul, aga leiab, et EOK presidendina saaks ta teha enamat.

2016 võitis Urmas Sõõrumaa EOK presidendivalimised ühe häälega Jüri Ratase ees. Toona oli tema võidu alustala, et esimeses voorus kolmandaks jäänud Tõnu Tõniste soovitas oma toetajatel minna Sõõrumaa selja taha. Kuusk küsis Sõõrumaa kommentaari juttudele, et seekord on tema ja Teigamägi sõlminud sarnase kokkuleppe.

«Ausalt öeldes diili ei ole. Ükskõik kuidas valimised lõpevad, siis olen olnud Eesti spordile 30 aastat pühendunud enne 11. oktoobrit ja igal juhul pühendun ka edaspidi,» lausus Sõõrumaa.

Küsimus Eesti spordikohtust küttis õhu kuumaks

Esimeseks teemaks kujunes juhtimiskultuur. Kaljulaidi hinnangul on see puudulik, sest osa liikmeid tunneb, et on jäänud EOKst kaugele. Sõõrumaa tõrjus kriitikat ja rõhutas, et president, asepresidendid ja täitevkomitee on strateegiline tasand, kes ei peagi tegelema igapäevaste toimingutega, mille jaoks on EOK-l tegevaparaat eesotsas peasekretäriga, kes moodustavad operatiivtasandi.

Teigamägi platseeris end kahe vastanduva lähenemise vahepeale ja märkis, et tema hinnangul nii praegune kui ka mõned varasemad EOK täitevkomiteed pole oma potentsiaali realiseerinud, sest osa liikmete roll on piirdunud neli korda aastas koosolekutel osalemise ja ettepanekute kinnitamisega.

Kaljulaid juhtis jutu kolmapäeva hommikul meediasse jõudnud Eesti Spordikohtu loomise teemale ja leidis, et on lubamatu, et 11. oktoobri üldkogule kavatsetakse kinnitamiseks esitada kord, mis sportlaskomisjoni juhi Allar Raja meelest on puudulik.

Sõõrumaa tõi seepeale välja, et Raja on sportlaskomisjoni esimehena ex officio täitevkomitee liige ja kui selle korra üldkogule viimist septembrikuu koosolekul arutati, siis Raja mingit rahulolematust ei väljendanud.

Teigamägi meenutas, et kui spordikohtu kord maikuus täiskogus toetust ei leidnud, moodustati üheksaliikmeline töörühm, kuhu kuulusid teiste seas ka kolm vandeadvokaati. «Pidasime neli füüsilist koosolekut, millele lisandusid veel elektroonilised mõttevahetused. Kõik täitevkomiteed said 20. septembri koosoleku eel dokumendid aegsasti, kaasa arvatud Allar Raja, ja ma ei mäleta, et keegi oleks vastu olnud,» sõnas Teigamägi ja lisas, et otsus on 11. oktoobril täiskogu teha.

Seepeale süüdistas Kaljulaid Sõõrumaad ja Teigamäge iganenud juhtimisvõtete kasutamises. «Kuulengi seda 90ndate ja võib-olla veel vanemat juhtimiskoolkonda. See, et «ettepanekuid ei ole meie lauale tulnud», ei ole kaasav juhtimine, vaid juht peab ise olema proaktiivne ja võtma ise ühendust nendega, kellesse see asi puutub ja teeb kõik selleks, et arusaamatusi ei oleks.»

Kaljulaid jätkas rünnakut ja nimetas Teigamäe teisipäevast otsust end asepresidendiks kandideerijate seast taandada PR-trikiks. «Teigamägi ütles, et ei ole rahul Sõõrumaa meeskonnas, aga vaadake – see on teie meeskond ja te olete seda teinud koos.»

Kaljulaid süüdistas Sõõrumaad, et EOKs on liiga vähe eraraha

Kui debatt kandus spordi rahastamise juurde, märkis Kaljulaid, et EOK pole olnud eraraha kaasamisel piisavalt edukas, sest ei kõneta Eesti inimest. «Olen täiesti kindel, et kui räägime eesmärgistatud tegevusest, siis õnnestub meil kõnetada Eesti ettevõtjaid natuke teisiti kui see, mida Urmas ütles Betsafe'i podcast'is, et mul on üks sõber, kes toob 100 000.

See ongi see, millest mina räägin – 2024 ei käi asjad enam niimoodi. Me kirjeldame ära oma eesmärgid ja siis leiame projektidele rahastajad. Uus põlvkond ettevõtjaid ei tee enam nii, et viivad raha sinna põhjusel, et mu sõber on president. See ongi oluline erinevus,» rääkis Kaljulaid.

Sõõrumaa rõhutas enda isiklikku iga-aastast vähemalt 300 000 euro suurust panust. Enam kui ühel puhul lubas EOK president endale Kaljulaidi süstemaatilisi, paberile pandud jutupunktide järgi lahti rullunud rünnakuid kuulates ka muige.

Rahastamise all võeti järgmisena ette Team Estonia. Tippspordikomisjoni juht Teigamägi tõi välja, et nüüd, kui projekt on mõned aastad töös olnud, on käimas selle korrigeerimine ehk nii-öelda kliendi kuulamise faas.

«Eestit Norraga võrrelda on raske, sest meie SKT on kaunis erinev. Kui küsite, kas Team Estonia on liialt laialivalguv, siis arvan, et ei ole. Oleme teinud järeldusi ja kevadel tõmbasime talialade puhul toetatavate ringi koomale. Sama plaan on nüüd ka suvealade puhul, kui tippspordikomisjon järgmine kord oktoobri lõpus koguneb,» rääkis Teigamägi astutud sammudest.

Teigamäe torge: 2026 taliolümpiaks on medalilootused juba praegu olemas

Seejärel palus saatejuht kolmel kandidaadil kahe lausega ära kirjeldada, milline on EOK töö kvaliteedi mõõdik.

Kaljulaid: «Väga lihtne. Tippspordi poole peal me saame seda ikkagi mõõta medalitega ja teises ringis sportlastega, kel on olümpiamängudele minnes realistlik medališanss. Kui neid on rohkem, siis on matemaatiliselt tõenäolisem, et saame medali. Suveolümpia puhul kolm säärast on vähe, kümme võiks olla lootusrikas arv. Taliolümpia puhul üks-kaks on vähe, viis-kuus võiks olla.»

Saatejuht Kuusk soovis edasi liikuda Sõõrumaa juurde, mille peale Kaljulaid torkas, et ta pole lõpetanud. «Kaks lauset oli,» märkis Kuusk. Kaljulaid jättis selle tähelepanuta ja rääkis edasi, kuniks Kuusk teatas: «Kersti Kaljulaid, te kuritarvitate minu aega. Kaks lauset oli.»

Sõõrumaa jaotas mõõdikud kolmeks. Esiteks rahvusvaheline edu ja medalid. Teiseks liikumisharrastus ja tervena elatud aastad. Kolmandaks sport kui majandusharu. «Nii üllatav, kui see ka ei ole, ent maht on vähemalt miljard eurot, millest riik teenib mitmed sajad miljonid maksutulu,» lausus EOK praegune president.

Teigamägi tõi esile, et Kaljulaidi sihiks seatud arv realistliku medališansiga sportlasi on järgmiste, 2026. aastal toimuvate Milano-Cortina taliolümpiamängude puhul täidetud. «Sinna olümpiale läheb meil viis-kuus medalilootust. Nad on juba olemas ja valmistuvad olümpiaks. Ma arvan, et keegi neist toob medali ära.»

Debati lõpus käsitleti põgusalt ka spordiobjektide teemat.

* * *

EOK presidendiralli jätkub reedel kell 12 Kuku raadios, kus kolme kandidaati usutlevad Timo Tarve ja Ainar Ruussaar. Postimees teeb kahetunnisest debatist otseülekande ja vahendab räägitut ka blogis.