Esimest hooaega välisleiba maitsev Eesti koondise väravavaht: tase on märgatavalt kõrgem

Copy
Armis Priskus
Armis Priskus Foto: Tairo Lutter

Novembris naaseb Eesti käsipallikoondis platsile, et jahtida 2026. aasta EM-kvalifikatsiooni võidupunkte. Üks, kel tasub eesolevas aknas silma peal hoida, on väravavaht Armis Priskus.

Varem Mistrat esindanud Priskus astus suvel sammu karjääris edasi, kui liitus 3. Bundesliga meeskonna EHV Auega. Leegionärina leiba teeniv eestlane avab, kuidas on möödunud esimesed kuud Saksamaal ja millised erinevused on käsipallikultuuride vahel, seisab pressiteates.

Põhja-Eestist Ida-Saksamaale

Mõtled bändile, tuleb esimesena meelde solist. Mõtled filmile, meenub esiti peaosatäitja. Mõtled meeskonnale, turgatavad kohe meelde suurimad skooritegijad. Kuid igal reeglil on ka erand. Selleks erandiks võib pidada ka Priskust.

Tema tegutsemine palliplatsil on enesekindel ning lisaks kõrgele tõrjeprotsendile on ta silma paistnud ka üle-väljaku-väravatega, aidates nii tiimikaaslasi rünnakul. Sel hooajal näeb Priskust kodumaa palliplatsidel vaid koondise särgis, sest iga päev treenib ja mängib ta 1450 kilomeetrit eemal Lößnitzi linnas, Aue ridades.

«Kohanemine on olnud huvitav ja väljakutsuv, kuid üldiselt sujunud hästi,» lausus Priskus oma esimeste kuude kohta.

Aue on pikalt mänginud 2. Bundesligas. Viimaste aastate edukaim oli hooaeg 2020/2021, kui saavutati 5. koht. Praegu mängib meeskond tugevuselt 3. liigas. Kuigi hooaeg on veel noor, paiknetakse praegu nelja võidu ja kahe kaotusega 4. real.

«Klubi on professionaalne ja pühendunud. Olen klubiga väga rahul ja tunnen, et see on õige koht minu arenguks. Mängijad ja treenerid on kõrgelt motiveeritud ning üldine tase on märgatavalt kõrgem kui Eesti liigas,» märkis Priskus.

Kaks eri maailma

Väravavahi sõnul on välismaal mängimine kindlasti laiendanud arusaama käsipallist. Eesti ja Saksamaa käsipallikultuurid erinevad suuresti nii mastaapsuselt kui ka intensiivsuselt. 

«Kõige suurem erinevus võrreldes Eestiga on see, et siin on käsipall väga populaarne ja mängijad on suurel määral professionaalsed. See tähendab, et igapäevaelu on rohkem mängu ümber keskendunud ja käsipalli suhtutakse siin tõsisemalt kui Eestis,» nentis Priskus.

«Siin pööratakse rohkem tähelepanu detailidele – näiteks vastase nõrkuste analüüsimisele –, mängijate füüsilisele ettevalmistusele ja taktikale. Mängustiil on kiiretempoline ja palju intensiivsem, mis nõuab rohkem distsipliini ja keskendumist.»

Ta täiendas: «Välismaal mängimine on kindlasti laiendanud minu arusaama käsipallist.»

Kui eestlased on tuntud oma vaoshoitud loomuse poolest, siis Saksamaal käivad asjad vastupidi. «Fännid on olnud väga toetavad ja sõbralikud. Saksamaal on fännikultuur elav ja käsipallimängudel on palju emotsiooni,» kiitis Priskus atmosfääri.

«Eestis on mängudel tihti rahulikum õhkkond. Siin on tunne, et fännid elavad igale mängu hetkele kaasa.»

Mis edasi?

Piiri taga debüüthooaega tegev Priskus on seadnud endale selged sihid. «Individuaalselt soovin oma mänguoskusi veelgi täiustada ning olla meeskonnale kindel tugi,» mõtiskles ta. «Meeskondlikult on eesmärk kindlasti play-off'i jõudmine ja võimalusel liiga võitmine.»

Järgmine liigamäng toimub 12. oktoobril. Eestis saab Priskust näha 6. novembril, kui koondis võõrustab EM-valikmängus Sloveeniat. Neli päeva hiljem kohtutakse võõrsil Põhja-Makedooniaga.

Tagasi üles