Norra jooksutäht avameelses intervjuus: olen oma elus ori

Jakob Ingebrigsten Foto: MICHAEL KAPPELER / FPA / Scanpix

Norra jooksja Jakob Ingebrigtsen jäi Pariisi olümpial ootamatult medalita oma meelisalal 1500 meetri jooksus. Mõni kuu pärast mänge andis 24-aastane kergejõustiklane avameelse intervjuu, kus andis mõista, et tippsportlase elu pole meelakkumine.

Ingebrigsten läks Pariisi olümpial 1500 meetri jooksu starti valitseva olümpiavõitjana. Kolm aastat pärast Tokyo mänge teda aga Euroopas toimunud suurimal spordipeol edu ei saatnud, vähemasti lemmikdistantsil.

6. augustil toimunud 1500 m finaalis näitas Ingebrigsten vägevat jooksu ja oli pikalt liider, kuid viimasel sirgel sai jaks otsa ning ta langes neljandaks ja jäi sootuks medalita. Nüüd on ta seda jooksu kirjeldanud kui väga traumaatilist sündmust.

Amazon Prime'is avaldatud dokumentaalsarjas tunnistas ta, et see jooks jäi talle kauaks hinge ning ta mõtles selle peale hiljem pikalt, mis kõik valesti läks.

«Mul on jäänud mulje, nagu ma viskan ära võimaluse tulla olümpiavõitjaks ja võtta veel mõned medalid. On selge, et neid võimalusi võib tulla veel, kuid see üks ja õige visatakse alati käest. Ja nii juhtubki,» rääkis Ingebrigtsen NRK-le.

Telesarja «Born to Run» kuuendas osas on selgelt näha, kuidas luhtunud medalijooks Ingebrigstenit mõjutas. Kui ta kohtub ülejäänud perega, on ta napisõnaline ja tundub, nagu ta ei viibiks samas ruumis. Sellegipoolest märgib ta, et tore on taas näha oma naist Elisabethi ja tütar Filippat.

«Tippsportlase ja jooksjana olen kindlasti oma elus ori. Mull on nii suur ja kest nii tugev, et sellest on raske välja pääseda,» tõdes ta seriaalis ja viitab tohutule fookusele, mis on suunatud selleks, et areneda ja saada parimaks.

Pariisi olümpial Ingebrigsten aga medalita ei jäänud. Neli päeva pärast 1500 m finaali toimus 5000 m medalijooks, mille ta lõpetas esimesena. Ühtlasi sai temast kolmas mees, kes on suutnud olümpiakulla teenida 1500 ja 5000 meetri jooksus. Varem on seda suutnud vaid Paavo Nurmi (1924) ja Hicham El Guerrouj (2004).