:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449704t1h227f.jpg)
Mäesuusataja Tormis Laine pole veel tähti taevast alla toonud, ent on liikunud tasapisi oma eesmärkide täitmise poole. Pühapäeval pääses ta MK-sarjas esmakordselt starti suurslaalomis ja punkti võitmisest liiga palju puudu ei jäänud – 0,7 sekundit. Kuid Laine oli pettunud.
Tegemist oli MK-sarja avaetapiga Austrias Söldenis. Sel hooajal esimest korda elus terve tehnikaalade (slaalom, suurslaalom) MK-sarja kaasa teha saav Laine startis sooviga jõuda punktikohale ja ühtlasi teise sõitu ehk 30 parema sekka, aga veel polnud selleks päris valmis.
/nginx/o/2024/10/02/16392838t1h0c62.jpg)
Laine stardinumber oli 48 ning kindlasti on positiivne asjaolu, et ta suutis välja sõita sellest parema koha – 73 starti tulnud sportlase konkurentsis 45nda. Laine jõudis lõpujooneni ajaga 1.07,55, viimasena pääses 30 parema hulka rootslane William Hansson 1.06,85ga. Avasõidu kiireim oli norralane Alexander Steen Olsen (1.04,31), temast jäi Laine seega 3,24 sekundi kaugusele.
«Pettumus on suur,» ütles Laine Postimehega vesteldes otsekoheselt. «Arvasin, et mul on võimalik jõuda 30 hulka, kuid tuleb tunnistada, et ma ei teinud enda parimat sõitu. Teadsin, et kui teen enda parimate treeningsõitude laadse soorituse, võib sellest piisata. Kuid olen veel liiga ebastabiilne. Treeningutel on heade ja halvemate sõitude vahe liiga suur, siin tegin samuti häid ja halvemaid lõike ja nii see lõpptulemus tuli.»
Nagu märgitud, tegi 24-aastane Laine sel tasemel suurslaalomi debüüdi. Tema sõnul tekitas see kindlasti närvikõdi, aga just parajal määral. «See ei seganud ega mõjutanud minu sooritust. Üks asi oli suurslaalomi debüüt, teine see, et tegemist oli üldse hooaja esimese võistlusega.»
Söldenis peetud MK-etapil paistsid uhkelt välja ka Eesti lipud. Tormis Lainele sõitis koos sõpradega kaasa elama üks tema suurtoetajatest, Alpiexpressi juht ja omanik Renee Tuul.
«Finišisse jõudes oli väga tore näha Eesti lippe uhkelt lehvimas. Tulevikus loodan oma fännidele ka positiivsemaid tulemusi pakkuda,» lausus Laine tänulikult.
Järgmine, 17. novembril Soomes Levil peetav etapp on MK-sarjas toimuvatest Eestile lähim. Laine on kindel, et ka sinna tuleb kodumaalt kaasaelajaid.
Kuu aega tagasi põikas Laine mõneks päevaks Eestisse ning toona Postimehega vesteldes tõdes, et Uus-Meremaa laager ei õnnestunud hästi, sest suusailma oli vähe. Oktoobrikuu möödus hoopis paremini. Global Racing Ski Team, kuhu ta kuulub, laagerdas Itaalias ning MK-etapi eel saadi seitse-kaheksa head treeningupäeva.
«Sain end niisugusesse vormi, et võisin loota võitlust koha eest 30 seas. Näiteks pärast Uus-Meremaad poleks ma julgenud midagi loota,» märkis Laine.
Kuhu see 0,7 sekundit, mis tema elu esimesest MK-punktist lahutas, siis jäi? Laine sõnul tuleb vaadata iga sõitu ja olukorda eraldi. Esmalt tuleb treeneri ja video seltsis teha detailne analüüs ning teisalt tuleb arvestada asjaoluga, et leidub ka teisi mehi, kelle etteastes jäi parandamisruumi.
Ent mõneminutilise välkanalüüsi tegemisega sai Laine kenasti hakkama. «Söldeni rajal on esimene osa lame. Teadsin, et see on minu nõrk koht, kuid kaotasin juba esimeses vaheajapunktis parematele 0,3 sekundiga – seda ei saa endale lubada. Ülejäänud sõit näitas seda, et olen veel ebastabiilne. Rajal oli häid, aga ka kehvemaid asju. Suurt viga ma ei teinud, kuid kolmes-neljas kohas tuli sisse väiksem viga, millest igaüks maksis kaks-kolm kümnendikku. Nii see vahe kokku tuleb.
Treeningutel sõidame võistlusega võrreldes lühemaid lõike, nii 35–40 sekundit. Heade esituste korral suudan oma tiimi parematega konkureerida, halvematel juhtudel aga olen 0,7–0,8 sekundit aeglasem. See kõikumine on liiga suur.
/nginx/o/2024/10/03/16393699t1h0c34.jpg)
Näiteks tiimi parim mees Sam Maes sõidab treeningutel üsna stabiilselt ühte auku. Parematel kordadel suudan liikuda temaga enam-vähem võrdselt. Täna sai ta 12. koha ning see näitab, et minu soov jõuda 30 sekka ei ole utoopiline. Kuid täna võistlusnõlval tuli nii häid kui ka kehvemaid pöördeid,» võttis Laine oma esituse kokku.
Maes sai esimesel laskumisel 12. koha ning lõpetas samal positsioonil ka kokkuvõttes. Poodium jäi 1,07 sekundi kaugusele. Seega on Lainel tiimisiseselt olemas hea orientiir, kelle järgi joonduda.
Kui tulemuse poolt mitte arvestada, jättis Söldenis vallandunud spordipidu Lainele vägeva mulje. Huvi ja möll olid korralikud, ilm ilus, publikut loeti kokku 17 200.
«Rääkisin Tirooli suusaliidu presidendiga. Ta ütles, et ORFi (Austria rahvusringhääling – V. A.) ülekandel oli miljon vaatajat! Samas on suur huvi mõistetav, sest hooaja algus pakub alati põnevust, lisaks tulid rajale tagasi Marcel Hirscher ja Lucas Braathen.
See oli tõeliselt lahe kogemus, kõigist senistest slaalomietappidest ägedam. Lisaks olin 11-aastaselt käinud isaga esimest korda MK-etappi vaatamas just Söldenis ja unistasin tollest ajast saati, et saaksin kord siin startida. See võttis veidi aega, sest slaalomit siin ei toimu, sõidetakse ainult suurslaalom, mille MK-etapil startimiseks vajalikku FIS-punkti mul varem polnud,» rääkis Laine.
/nginx/o/2024/03/27/15970090t1h7588.jpg)
Publiku kurvastuseks ei pääsenud omad mehed poodiumile, puhta töö tegid norralased. Steen Olsen võitis koguajaga 2.09,50. Henrik Kristoffersen kaotas talle koguni 65 sajandikuga, temast omakorda vaid ühe sajandiku võrra aeglasem oli Atle Lie McGrath.
Eespool Laine mainitud Lucas Pinheiro Braathen oli aasta tagasi, päev enne MK-hooaja algust teatanud tippspordist loobumisest. Ta esindas sinnamaani Norrat, hooajal 2022/23 võitis MK-sarja parima slalomisti väikese kristallgloobuse. Nüüd naasis ta rajale hoopis oma ema kodumaa Brasiilia värvides, võitis teise laskumise ja tõusis avasõidu 19. kohalt lõpuks neljandaks (2.10,40)!
MK-sarjas tuleb nüüd kolmenädalane paus. 17. novembril võistlevad mehed Soomes, polaarjoone taga Levil slaalomis. «Mul on selge, mida järgmiste nädala treeningutel tegema pean – stabiilsust juurde leidma. Ühel hetkel tahan jõuda tasemele, et jõuan ka oma keskmise sõiduga 30 hulka,» ütles Laine.
Seejuures keskendub ta alanud nädalal õpingutele. «Olen nüüd viimast nädalat täiskohaga tudeng,» lausus suusamees naerdes. Ta kaitseb 4. novembril Innsbrucki ülikoolis bakalaureusetööd.
Laine jätkas sama lõbusalt: «Päev pärast kaitsmist sõidan Levile ning siis loodan lõpuks saada täiskohaga profisportlaseks. Ma pole Uus-Meremaa laagrist saati slaalomisuuskadele saanud, Levil keskendume treeningutel ainult slaalomile. MK-etapi eel saab kümmekond päeva harjutada.»
Meeste slaalomi ja suurslaalomi etapid
17. november – Levi (Soome), slaalom
24. november – Gurgl (Austria), slaalom
8. detsember – Beaver Creek (USA), suurslaalom
14.–15. detsember – Val d’Isere (Prantsusmaa), suurslaalom ja slaalom
22.–23. detsember – Alta Badia (Itaalia), suurslaalom ja slaalom
8. jaanuar – Madonna di Campiglio (Itaalia), slaalom
11.–12. jaanuar – Adelboden (Šveits), suurslaalom ja slaalom
19. jaanuar – Wengen (Šveits), slaalom
26. jaanuar – Kitzbühel (Austria), slaalom
28.–29. jaanuar – Schladming (Austria), suurslaalom ja slaalom
4.–16. veebruar – MM Saalbachis (Austria), suurslaalom sõidetakse 14. ja slaalom 16. veebruaril
1.–2. märts – Kranjska Gora (Sloveenia), suurslaalom ja slaalom
15.–16. märts – Hafjell (Norra), suurslaalom ja slaalom
26.–27. märts – Sun Valley (USA), suurslaalom ja slaalom (MK-finaalid, starti pääseb vaid iga distsipliini hooaja 25 paremat suusatajat)
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)