/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/04/16463706t1hf56b.jpg)
Nädalavahetusel toimusid Hispaanias Santa Susannas inimvõimete piire proovile paneva fitness challenge'i maailmameistrivõistlused, kus Eestit olid esindamas seitse sportlast.
FOTOD ⟩ Eesti fitness-sportlane tuli uhke rekordiga maailmameistriks
Naiste kuldtaseme individuaalarvestuses krooniti maailmameistriks Andra Moistus, kes püstitas ühtlasi ka maailmarekordi (339 punkti). Moistus teenis maailmameistritiitli ka 2022. aastal, seisab pressiteates.
Gerta Müller saavutas naiste hõbetaseme masters üle 35-aastaste sportlaste arvestuses teise koha. Samas kategoorias tuli viiendaks Ülla Kiili.
Crisgel-Berit Poljakov sai neljanda koha naiste hõbetaseme arvestuses.
Kuldtaseme segapaaride arvestuses tulid teisele kohale Andra Moistus ja Priit Meier.
Isa ja tütar Poljakov ja René Laane teenisid samuti hõbemedalid segapaaride hõbetaseme arvestuses.
Müller ja Kiili tulid kolmandale kohale naiste hõbetaseme paarisvõistlusel.
Müller ja Laane said teise koha segapaaride hõbetaseme üle 35-aastaste sportlaste arvestuses.
Võistkondlikult astus Eesti üles koosseisus Poljakov, Müller, Meier ja Laane. Ühine tugev pingutus osutus vägagi edukas, saavutati teine koht.
Samas toimus ka meeste fitness challenge’i World Cup võistlus, kus Meier sai teise koha meeste kuldtaseme arvestuses.
Laane tuli kolmandale kohale meeste hõbetaseme võistlusel.
Mis on fitness challenge?
Fitness challenge koosneb kolmest eri raskusastmega tasemest: kuldsari, hõbesari, pronkssari. Igas sarjas on valitud kuus harjutust, mida tuleb sooritada kahe minuti jooksul maksimaalne korduste arv. Iga ala vahel on kahe minuti pikkune taastusaeg.
Iga pausi järel liigub sportlane järgmise võistlusala juurde ja sooritab sellise kaheminutilise intervalliga kokku kõik kuus harjutust. Ehk siis kokku kestab kogu raja läbimine koos pausidega 22 minutit, millest puhast sooritusaega on 12 minutit.
Võidab sportlane, kes sooritab kõigi kuue võistlusharjutuse peale kokku kõige rohkem kordusi. Olgu öeldud, et võistleja enda asi on see, kui palju kordusi ta järjest sooritab ja kui palju võtab puhkepausi iga soorituse järel.
See tähendab, et ei pea kogu kahe minuti jooksul järjest suutma harjutust sooritada. On olemas harjutusi, mida suudetakse kaks minutit järjest teha, ja on ka harjutusi, kus see sisuliselt võimatu on.
Iga ala juures on kohtunik, kelle ülesandeks on jälgida sportlase sooritust ja lugeda ära kordused, mis on reeglitega kooskõlas. Enne võistlust tehakse tavaliselt veel võistlejatele kiire instruktaaž harjutuste tehnilise sooritamise kohta, et kõik reeglitest ühtemoodi aru saaksid. Võistlustel on olemas ka peakohtunik, kelle ülesanne on omakorda koordineerida kohtunike tööd ja teostada nende üle ka järelevalvet, et vajadusel sekkuda ja aidata kordusi korrektselt lugeda.
Seega võistluse läbiviimiseks on vaja ühte peakohtunikku ja kuute alakohtunikku. Lisaks sekretäri, kes sisestab kohtunike loetud kordused võistluste protokolli.