Suusahüppe olümpiavõitja tegi jahmatava ülestunnistuse

Sven Hannawald. Foto: Scanpix / KAI PFAFFENBACH / REUTERS

2002. aastal olümpiavõitjaks kroonitud endine Saksamaa suusahüppaja Sven Hannawald tunnistas, et tahtis ühel hetkel endalt elu võtta.

Sel nädalal 50. sünnipäeva tähistav Hannawald tegutses suusahüppajana kuni 2004. aastani. Kaks aastat varem võitis ta Salt Lake City olümpiamängudel suure mäe meeskonnavõistluses kulla ning individuaalis hõbeda, lisaks pani kinni kõik nelja hüppemäe turnee etapid.

Hannawald ütles intervjuus Saksa väljaandele Bild, et põles karjääri lõpus läbi ning langes depressiooni. Ta lõpetas 2004. aasta hooaja varakult ja läks puhkusele Hispaaniasse, kus maailm varises tema ümber kokku. Kodumaale naastes sai ta koheselt abi. "Mind viidi psühhiaatriakliinikusse, kus esimestel nädalatel raviti psühhotroopsete ravimitega, et öösel üldse magada saaksin. Kui ma poleks otse kliinikusse läinud, oleksin võinud lõpetada samamoodi nagu Robert Enke," rääkis ta.

Enke oli endine Saksamaa jalgpallikoondise väravavaht, kes võttis endalt elu 2009. aastal, olles vaid 32-aastane.

184 sentimeetrit pikk Hannawald kaalus oma parimatel aastatel kõigest 60,5 kilogrammi. Bildi ajakirjanik küsis, kas pidev näljutamine põhjustas talle vaimseid probleeme. "See võis olla viimane piisk karikas, aga pigem olid suuremad tegurid sooritusvajadus ja perfektsionism," selgitas ta.

Hannawald lisas, et kuigi kaalus niivõrd vähe, siis tal polnud kunagi toitumishäiret. "Sale olemine on osa meie spordist. Kui tänapäeva hüppajad võtavad särgi seljast, näevad nad välja samasugused nagu mina toona. Midagi pole muutunud, vaatamata kehtivatele kehamassiindeksi reeglitele," sõnas sakslane.

20 aasta eest karjääri lõpetanud endine tipp võtab nüüd väga rahulikult, et vaimne pool ei kannataks. "Nii suudan läbida ka perioode, mis on mõnikord stressirohked. Ja minu tugisammas on selgelt minu pere. See on suurim erinevus varasemaga võrreldes. Toona ei suutnud ma tippsporti ja suhet samal ajal toimima panna," lausus ta.

Kuhu pöörduda vaimse tervise abi saamiseks?

Vaimse tervise murega võib pöörduda julgelt oma perearsti poole või küsida nõu, helistades üleriigilisele tasuta perearsti nõuandetelefonile 1220. Veebist leiad Infot vaimse tervise küsimuste kohta lehekülgedelt peaasi.ee ja lahendus.net.

Kiireloomulise mure korral

Lasteabi: 116 111

Ohvriabi: 116 006

Hingehoid: 116 123

Eluliin: 6558 088 (eestikeelne), 655 5688 (venekeelne) (iga päev kl 19–7)

Kiirabi: 112

Erakorraline vastuvõtt

Tallinna psühhiaatriakliiniku valvetuba: 617 2650, Paldiski mnt 52

Tartu psühhiaatriakliiniku valvetuba: 731 8764, Raja tn 31

Pärnu psühhiaatriaosakonna valvetuba: 516 0379, Ristiku tn 1

Viljandi psühhiaatriakliiniku valvetuba: 435 4255, Jämejala, Pargi tee 6

Narva erakorralise meditsiini osakond: 357 1795, Haigla 1

Ahtme erakorralise meditsiini osakond: 331 1074, Ahtme mnt 95

Kõigile telefoniliinidele, v.a eluliinile, saab helistada ööpäev ringi.