Miks sünnivad Eesti mootorispordi dünastiad ja kuidas neid hoida?

Erinevate põlvkondade mootorisportlased (vasakult): Ennu Korjus 1960ndatel, Kevin Korjus 2013. aastal ja motosportlane Tanel Leok 2019. aastal. Foto: Kollaaž: Marko Saarm/Sakala, Kevin Korjus/Facebook, Erakogu

Eestis on palju kuulsaid spordiperekondi, koguni sugupõlvi. Mootorispordi ühed nimekaimad on kardi- ja ringrajamaailmas tegusid teinud Korjused ja motokrossisuguvõsa Leokid. Kuidas on sellistele dünastiatele pandud alus ja mis samuti põletavalt oluline: kui palju on tänapäeva nutiühiskonnas vaja vaeva näha, et järgmist põlvkonda tegudele innustada?

Korjused on mootorispordiga tegelenud kolm sugupõlve. Vast kõige kuulsam on kolmanda põlve esindaja Kevin Korjus, kes jõudis välja F1 sarja lävepakule, pääses testsõitudele, kuid mitte kuningliku vormelisarja sõitjaks.

Nn dünastia alustalaks oli Kevini vanaisa Ennu Korjus, kes oli Eesti meistrivõistluste medalivõitja motokrossis. Tema poeg Aivar tahtis aga kaherattalise krossitsikli asemel sõita hoopis kardiga. «9-aastaselt käisin lausa kuskil kardiringis, aga midagi tuli ikkagi vahele. Ma vist lõpuks ei saanud õiget karti, millega võistelda ja sinna kardisõitjakarjäär jäi. Aga isa kohtus tuttava Reino Viidasega, kes oli 1980ndate keskel asutamas Linnuvabriku motoklubi ja siis mul motokrossi harrastamisest pääsu polnud,» meenutas Aivar Korjus oma algusaega motospordis.