Reeglimuudatus ajab hüppajad tigedaks: ega me iluuisutamisega tegele

Telemark-maandumise stiilinäide. Tõsi, seda kahevõistleja Manuel Faißti poolt. Foto: Tairo Lutter

Kui koolijütside jaoks on kõik uus septembrikuus, siis suusahüppajate jaoks algab uus reaalsus sel nädalavahetusel, mil antakse avapauk tänavusele MK-hooajale.

Seda tehakse Lillehammeris, mis iseenesest uudis pole. Küll on uudne see, kuidas mägikotkaid Norras – ja ka igal pool mujal – tänavu hinnatakse. 

Nimelt tuleb suusahüppajatel maanduda telemarki, mis maakeeli tähendab, et maandudes tuleb üks jalg lükata kergelt ette, teine taha. Kui see ei õnnestu, kaasnevad sellega miinuspunktid.

Seal probleem lasubki: sest kui varem kaasnes kahele jalale maandumisele kaks miinuspunkti, siis tänavusest hooajast võtavad kohtunikud maha kolm silma. 

See on aga miski, mis hüppajaid ärritab, sest üldjuhul ebaõnnestub telemark pikkade hüpete puhul. Nõnda tekib aga vastuolu, sest spordiala eesmärgiks on ju teha kõige pikem õhulend.

«See on täielik lollus! Kui sa lendad kaugemale, kuid ei saa telemargiga maha, siis jääd automaatselt poodiumilt välja. See on lihtsalt ebaaus,» põrutas sakslasest kuuekordne maailmameister Markus Eisenbichler väljaandele Bild. 

Tema tiimikaaslane, viiekordne ilmatšempion ja Pekingi olümpia individuaalne olümpiapronks Karl Geiger oli sama meelt: «Ega me ei tegele iluuisutamisega. Kõige pikem hüpe peab võitma!»

See pole sealjuures ainus muudatus, millega suusahüppajatel tuleb tänavu rinda pista. Lisaks otsustas FIS vähendada nii neile kui ka kahevõistlejatele mõeldud hüppekombinesoonide arvu. Selle otsuse tagamaid lahkas hiljuti Postimehe veergudel ka Kristjan Ilves.