:format(webp)/nginx/o/2024/10/09/16406634t1h3711.jpg)
/nginx/o/2024/11/10/16476513t1h8502.jpg)
Eesti epeenaiskonna teekond Kanadas Vancouveris toimunud MK-etapil lõppes veerandfinaalis, kus kaotati ühe torkega Pariisi olümpiamängude hõbedale Prantsusmaale.
Epeenaiskond kaotas ülipingelise veerandfinaali, aga võitles end lõpuks viiendaks
Avaetapi Fujairahis võitnud Eesti koondis koosseisus Katrina Lehis, Nelli Differt, Julia Beljajeva ja Irina Embrich alustas MK-sarja teist turniiri Iisraeli vastu, kellest oldi üle 34:33. Kusjuures enne eelviimast vastasseisu oldi minimaalses kaotusseisus, ent Lehise 5:2 minimatši võit Dar Hechti üle andis edu Eestile. Beljajeva kaotas viimase minimatši 5:6, aga sellest piisas, et võita.
Nii ootas veerandfinaalis ees Prantsusmaa, kes alistas esimeses ringis Rootsi veenvalt 45:33. Suviselt olümpialt hõbeda saanud koondisest oli sel korral võistlustules vaid Alexandra Louis-Marie.
Eesti juhtis pärast esimest minimatši tänu Lehisele 4:2, kuid siis läksid rajale Beljajeva ja Louis-Marie, pärast mida juhtis Prantsusmaa 5:4. Kaotusseis kasvas, kuniks neljas matš viis vastamisi Louis-Marie ja Lehise. Eestlanna jäi peale 6:3 ning viis Eesti ühe torkega juhtima.
Eestlannade edu kasvas kuuendas minimatšis, mil Beljajeva võitis 5:2 – Eesti juhtis 20:16. Järgmisena rajale läinud Differt ja Lehis lasid edul kahaneda, kuid viimase minimatši eel oli Eesti ühega peal. Aga Beljajeva kaotas otsustavas matšis lisaajal Lauren Rembile 3:5, seega võitis Prantsusmaa kohtumise 27:26.
Eesti naiskond jätkas võistlust kohtadele 5.-8. ning oli seal edukas. Esmalt alistati 45:28 Itaalia ja seejärel viienda koha matšis 43:29 Saksamaa. Seega on Eesti naiskond alustanud MK-sarja esimese ja viienda kohaga.
Kui naiskondlikul võistlusel läks halvasti, siis päev varem oli põhjust rõõmustada, sest nii teiseks jäänud Lehis kui ka poolfinaalis kaotanud Differt jõudsid poodiumile.
Eesti koondis võistles teist turniiri järjest peatreenerita. Eesti vehklemisliit kuulutas mõne aja eest välja uue juhendaja otsinguks rahvusvahelise konkursi, ent neil pole selget aimu, milliseid ressursse võimalikule peatreenerile lubada saadakse.
«Mõned sooviavaldused on tulnud. Aga küsitakse täpsustavat infot, eelarve ja muu kohta. Kas kellegagi ja millal kokkuleppele jõuame, on omaette teema. On võimalik, et ükski huviline ei mahu meie eelarveliste võimaluste piiresse,» rääkis alaliidu juht Aivar Paalberg kaks nädalat tagasi Postimehele.