Oktoobris lisandus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogusse tõeline aare, kui sinna jõudis üks meie rahvusliku taasärkamise tähtsamaid sümboleid – voodilina, millel on punaste tähtedega kirjutatud sõnum «Eesti ISE Barcelonasse».
Ajalooliselt prohvetliku sõnumiga voodilina saabus spordimuuseumisse
Ajalooline ese on nüüd kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud spordimuuseumi üldala vitriini. Prohvetliku sõnumiga lipu kinkisid muuseumile toonase Tallinna Polütehnilise Instituudi endised tudengid – Erki Jaanson, Jaanus Kerik ja Hendrek Kelder –, kes tegid selle 1988. aastal, et väljendada toetust Eesti sportlaste unistusele osaleda olümpiamängudel iseseisva riigina.
Loosungit nähti esimest korda 4. oktoobril 1988, kui tuhanded eestlased kogunesid Tallinna Raekoja platsile Souli olümpiamängude kangelasi tervitama. Erika Salumäe, kes tõi Eestile kuldmedali trekisõidus, ja Tiit Sokk, kes oli Nõukogude Liidu korvpallikoondise liige, olid toonased rahvuskangelased, keda saadeti meeleolukalt taasärkamise laine harjal.
See oli aeg, mil Eesti iseseisvuse unistus muutus aina reaalsemaks ja rahva lootus vabadusele üha tugevamaks. Rahvusliku taassünni meeleoludes Eestis toodi välja ajalooline plakat «Eesti ISE Barcelonasse». Nelja aasta pärast osaleski iseseisva Eesti koondis oma lipu all Barcelona olümpiamängudel.
1992. aasta olümpiamängud olid Eesti jaoks võrdlemisi edukad. Salumäe võitis trekisõidus kulla ja vennad Tõnu ja Toomas Tõniste tõid purjetamises koju pronksi.
«Tudengite loodud plakatist sai ikooniline sõnum, mis aitas kinnistada rahva soovi näha oma sportlasi rahvusvahelisel areenil oma riigi värve esindamas,» selgitas spordimuuseumi peavarahoidja Kaarel Antons. «Täna pakub see ajalooline plakat võimalust mõista sündmuseid, mis olid olulised Eesti spordi ja ühiskonna jaoks laiemalt.»
Eksponaadi tähendust ja selle loojate lugu kajastatakse detailsemalt väljapanekul, mida saab näha spordimuuseumi fuajees, ilma muuseumipiletit ostmata. Spordimuuseum on talvehooajal avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18.