Eestlastele kuulsust toonud kergejõustikuala muutub tiitlivõistlustel drastiliselt

Eestil pole viimastel aastatel olnud tippkettaheitjat, kuid suuresti tänu Eesti abilistele on maailma tipus Sloveenia vägilane Kristjan Čeh. Järgmisest aastast tuleb temal ja paljudel kergejõustiklastel harjuda uute reeglitega. Foto: TIZIANA FABI / AFP / Scanpix

Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) viib juba järgmisest hooajast sisse mitmeid reeglimuudatusi. Vähemalt üks neist puudutab otseselt ka Eesti sportlastele au ja kuulsust toonud kettaheidet, kus tavapärane võistlusformaat läbib suure uuenduskuuri.​

Järgmisel aastal võetakse tiitlivõistlustel viske- ja heitealadel, nende seas ka kettaheites, ning kaugushüppe finaalides kasutusele nn play-off-süsteem. Varem pääses finaali 12 sportlast ja pärast kolme katset said hetkeseisuga kaheksa paremat veel kolm lisakatset.

Uue süsteemiga langeb pärast kolmandat vooru välja kaks kehvemat sportlast, järgmise vooru järel veel kaks ning kuuendasse vooru pääseb senise kaheksa asemel kuus kergejõustiklast. Muutused hakkavad kehtima järgmise aasta Tokyo MMist.

Teise olulise muudatusena muudeti käimisvõistluste pikkusi. Kui varem läbisid naised 20 ja mehed 35 km distantsi, siis tulevikus hakatakse võistlema vastavalt 21,1 ja 42,195 km distantsidel ehk võetakse snitti poolmaratonist ja maratonist. Need muudatused jõustuvad 2026. aastal.