:format(webp)/nginx/o/2024/12/06/16527739t1hebe2.jpg)
Laupäeval selgub 34. korda Eesti karikavõitja meeste käsipallis. Käsipalliliit vaatas koduse hooaja esimese osa kulminatsiooni eel tagasi ajalukku, et vaadata, kellel on olnud au trofee pea kohale tõsta.
Laupäeval selgub 34. korda Eesti karikavõitja meeste käsipallis. Käsipalliliit vaatas koduse hooaja esimese osa kulminatsiooni eel tagasi ajalukku, et vaadata, kellel on olnud au trofee pea kohale tõsta.
Alates riigi parimatest pallurist koostatud Kooperaatorist, liikudes eksootilise projekti kaudu kuni oma linna poistest kokku pandud meeskonna kaudu tänapäeva.
Meeste karikavõistluste ajalugu algab ja lõppeb hetkel ühe mehega treeneripingil – Jüri Lepp. Aastal 1991 võttis legendaarne Kooperaatori meeskond oma viimase tiitli, milleks oli ühtlasi Eesti karikavõistluste esimene tiitel.
«Sellel hetkel oli see meie jaoks kohustuslik võit. Erilist emotsiooni see ei tekitanud. Meil olid ikkagi võistkonda kokku kogutud kõik meie riigi parimad pojad,» alustas 1980ndate lõpus käsipalli valitsenud Kooperaatori kunagine juhendaja Jüri Lepp.
«Nõukogude aja lõpus ei osanud me Eesti tiitleid eriliselt väärtustada,» jätkas Lepp. «Hiljem mäletan küll, et nii meistri- kui ka karikavõistlused hakkasid juba rahvale ka korda minema. Meie riigi algusaegadel tegime teadliku valiku ning lasime Kooperaatorisse kokku kogutud mängijad erinevatesse meeskondadesse laiali ning võib öelda, et sealt sai ka meie klubisüsteem alguse.»
Aasta hiljem võttis oma esimese karikavõistluste tiitli hilisem Eesti käsipalli valitseja Põlva Serviti. Praegune meie riigi ainukene kaheksanda kategooria käsipallitreener, ligi 30 aastat väsimatult seda ametit pidanud Kalmer Musting, jooksis siis veel ise platsil.
«Mäletan, et meil ei olnud koosseisuga tollel aastal parimad seisud. Põhimõtteliselt võime öelda, et käisime linna pealt mängijaid otsimas, et protokolli täiendust saada,» alustas Musting.
«Mängisime praeguseks juba käsipalli kohapealt unustuse hõlma vajunud Pirita Top-is,» jätkas Musting. «See oli selline kergejõustiku saal, kus keskel oli ka käsipalliplats. Kindlasti ei olnud me tol aastal favoriidid, kuid kuidagi suutsime üllatuse sepistada ning karika koju viia. Eks käsipall oli täiesti erinev mäng, tempo oli kõvasti madalam ning sel ajal oli ka seitsme mängijaga võimalik kohtumine vastu pidada.»
Kui edasises karikavõistluste ajaloos figureerisid tipus ka erinevad meeskonnad nagu Tallinna Oskar ja Reval-Sport/TTÜ, ei saa üle ega ümber Serviti ja Kehra legendaarsest vastasseisust.
33 tiitlist on need kaks meeskonda jaganud omavahel 24. Serviti auhinnakapis on 13 karikat, Kehra valduses 11. Pikim võiduseeria kuulub harjumaalastele, kes võitsid aastatel 2003–2005 kolm tiitlit järjest.
Serviti ja Kehra omavaheliste mööduvõtmiste vahel said karika pea kohale tõsta siiski ka teised meeskonnad. Neist kindlasti kõige eksootilisem ja põnevam oli 2004. aastal suure furooriga Eesti käsipallimaailma astunud Chocolate Boys.
Kolm aastat hiljem võeti Kreekast naasnud Martin Noodla ning noore Dener Jaanimaa jõul ka Eesti karikavõit. Meeskonda tegi värvikamaks üks erilisemaid välistäiendusi meie riigi käsipalliajaloos – Kohei Yoshida.
Sel hetkel treeneripingile siirdunud Riho-Bruno Bramanise poolt tiimi toodud Jaapani väravavaht oli nagu sõõm värsket tuuleõhku. Oma väga akrobaatilise stiiliga pealtvaatajaid võlunud jaapanlane jäi paljudele fännidele meelde.
2014. aasta väärib kindlasti karikavõistluste ajaloos eraldi välja toomist. Kodupubliku ees mänginud Viljandi HC läks finaalturniirile vastu vaid oma maakonna meestest koostatud võistkonnaga.
Kui praegu tundub Karl Roosnast, Karl Toomist, Ott Varikust, Rasmust Otsast ja Soomest naasnud kogenud Kristo Järvest koostatud meeskonnale peale vaadates, et ehk karikavõit ei olekski pidanud nii suur üllatus olema, siis sel ajal oli tegemist suure pauguga.
Siinkirjutaja ei tea kindlalt, kas Eesti pallimängude ajaloos on mõni teine meeskond vaid oma linna meestega kunagi ühegi tiitlini jõudnud.
«Mäletan, et Viljandi spordihoones oli täismaja ees eriline adrenaliin sees, mis kuidagi andis meile erilise motivatsiooni,» meenutas Kristo Järve. «Olin ise esimene aasta Soomest tagasi. Meil olid noored ja näljased mehed ning väga hea meeskonna vaim. Kodupubliku ees võetud klubi esimene tiitel tähendas meile palju ning loomulikult oli pärast seda mitme päevaline tähistamine saavutusele vastav.»
Alates 2018. aastal karika võitnud HC Tallinnast on tiitli koju viinud veel Põlva Serviti, HC Kehra, Viljandi HC ja eelmisel hooajal kulla saanud Mistra. Nii alustab ja lõpetab karikavõistluste ajaloo hetkel Jüri Lepp, kes on Mistra treenerina veel ühe päeva valitsev karikavõitja.
Homme astuvad Põlva Mesikäpa hallis platsile Serviti ja Viljandi HC, et kirjutada oma nimi ajalukku ja võitjate nimekirja jätkata.
07.12 kell 14 – Põlva Serviti - Viljandi HC (Mesikäpa hall, Põlva)