:format(webp)/nginx/o/2024/10/09/16406634t1h3711.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/09/16534525t1hcfbe.jpg)
24-aastane norrakas Jakob Ingebrigtsen tegi pühapäeval Antalyas konkurentidele säru ja võitis karjääri seitsmenda murdmaajooksu EM-tiitli.
Eesootav kohtuprotsess ei sega: 24-aastane Norra imemees võitis karjääri 18. EM-tiitli
Noorteklassides neljal korral maailmajao parimaks murdmaajooksjaks tunnistatud Ingebrigtsen võitis sedapuhku kolmanda meesteklassi tiitli, läbides 7832-meetrise distantsi ajaga 22.16. Ta edestas itaallast Yemaneberhan Crippat kaheksa ja kolmandaks tulnud hispaanlast Thierry Ndikumwenayot 15 sekundiga.
Jooksu alguses hakkasid tempot dikteerima Crippa ja Suurbritannia sportlane Hugo Milner, Ingebrigtsen hoidis nende järel rahulikult kolmandat positsiooni. Viieringilise võistluse teisel ringil tõstis Milner tempot, temaga tuli kaasa suur grupp, kus ka hiljem poodiumil lõpetanud mehed.
Eelviimasel ringil hakkas tempot tegema Ingebrigtsen, ainsana julges temaga kaasa minna Crippa. Norrakas läks ühel hetkel ka temalt eest ära ning võit oligi kotis.
Lisaks seitsmele murdmaajooksu EM-kullale on Ingebrigtsenil ette näidata ka kuus tava- ja viis sisekergejõustiku EM-kulda. Kokku teeb see temast 18-kordse Euroopa meistri. Ja kui tahta, võib juurde lugeda ka kaks juunioride EM-kulda...
«Murdmaajooks on midagi, mida ma tõeliselt naudin. See erineb väga minu teistest võistlustest – see, et umbes 100 inimest seisab korraga stardijoone taga, on midagi erilist ja põnevat,» sõnas Ingebrigtsen Euroopa kergejõustikuliidule.
Ta jätkas: «Murdmaajooksus on palju võitlust, tõukamist ja nügimist – palju võib juhtuda. Rada oli väga nõudlik nii taktika kui ka tehnika mõttes. Kõik sõltub energiakasutusest ja õigest ajastusest.»
Ingebrigtsen on eraelus seotud kohtuasjaga, mille esimene istung on uuel aastal. Norra väljaanne VG kirjutas nädala eest, et riigiprokuratuur süüdistab Jakob Ingebrigtseni isa Gjerti kahe tema lapse peksmises ajal, mil ta oli nende treener. Tunamullu astus Gjert 24-aastase Jakobi treenerina ametist tagasi.
Isa kutsus ka oma poeg Jakobit kurjategijaks ja terroristiks ning ähvardas teda häbistada ja peksta. Näib, et pingeline aeg eraelus aga kahekordset olümpiavõitjat jooksurajal ei seganud.
Meeste arvestuses osales kolm eestlast, kellest parim – Leonid Latsepov – tuli 65ndaks, kaotades võitjale 1.52. Karel Hussar pälvis 77. ja Deniss Šalkauskas 81. koha.
Naistest võidutses itaallanna Nadia Battocletti, läbides sama pika distantsi ajaga 25.43. Tema järel lõpetasid sakslanna Konstanze Klosterhalfen (+11 sekundit) ja türklanna Yasemin Can (+17 sekundit).
Parim eestlanna oli Liis-Grete Arro, kes kaotas võitjale 2.42. Laura Maasik lõpetas 76ndana.