:format(webp)/nginx/o/2021/12/29/14283737t1h42bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/14/16290146t1hb75c.jpg)
Aasta naissportlase valik ei ole sugugi lihtsam kui aasta meessportlase oma. Ses kategoorias pole valik sama rikkalik, aga kurta ei saa ka midagi.
KELLE VALID? ⟩ Aasta naissportlane: kas keegi Euroopa meistritest või OMi edukaim eestlane?
Kas valida Pariisis kõige napimalt – lisaajal, ühe torkega – medalita jäänud Nelli Differt, kes lisaks aitas Eesti naiskonnal Fujairahis võita MK-etapi ja tuli Vancouveris individuaalselt kolmandaks, või hoopis kahe Euroopa meistri vahel? Differt andis Pariisis kümnevõistleja Õiglase omaga sarnase etenduse, saades kõik kolm võitu lisaaja närvidemängus ja marssides sellega poolfinaali.
Kuldkala Eneli Jefimova jõudis 17-aastaselt olümpiafinaali ja sai seal 100 m rinnuliujumises seitsmenda koha. Samal alal krooniti ta mõni kuu varem Euroopa meistriks, nüüd aasta lõpus tõi aga lühirajal Eestile kõigi aegade esimese MM-medali – pronksi.
Vana Maailma parimaks krooniti ka Jefimovast enam kui veerand sajandit vanem (!) Eesti sportlane – vehkleja Irina Embrich. Ses vanuses (43) polnud ükski vehkleja varem suutnud naiste epees Euroopa meistrikulda võita. Embrichki aitas Eesti naiskonnal Fujairahis võita, lisaks tuli ta individuaalselt seal kolmandaks.
Kettagolfar Kristin Tattarist sai aasta jooksul Kristin Lätt, aga tase jäi samaks. Ta võitis kaheksa turniiri, MM tõi seekord pronksi.
Jetisportlane Jasmiin Üpraus tuli kahekordseks maailmameistriks, laskesuusataja Tuuli Tomingas aga sai MMil individuaalselt kaheksanda ja kümnenda koha ning aitas teatenaiskonna hiilgavale neljandale kohale. Maastikurattur Janika Lõiv mahtus esikaheksasse EMil.
«Spordiaasta Tähed 2024»
- Otsesaade 29. detsembril
- 18.30-19.30 Duo 5 ja Postimees
- 19.30-22.00 Kanal 2 ja Postimees
- Selguvad Eesti aasta sportlased, muusikalised etteasted, meenutused 2024. spordiaasta tipphetkedest