Dopingukaristus viis Veerpalult riigi toetuse

Andrus Veerpalu. Foto: Mihkel Maripuu

Suusatamise kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu jäi välja Eesti Kultuurkapitali poolt olümpiavõitjatele makstava stipendiumi saajate nimekirjast. «Vastavalt rahvusvahelise dopinguagentuuri (WADA) reeglitele ei tohi dopingu tarvitamise eest määratud karistuse kandmise ajal maksta sportlasele avaliku sektori poolt ühtegi toetust,» selgitas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise otsuse põhjust.

Stipendium määratakse iga aasta esimeses pooles, ent olümpiavõitjad saavad selle kätte kahes 1150 euro suuruses summas. Raha maksab välja kultuurkapital, kuid nad teevad seda vastavalt olümpiakomiteest saadetud nimekirjale.

Tänavu on seal 13 nime: Ants Antson, Gerd Kanter, Svetlana Lozovaja, Erki Nool, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Erika Salumäe, Kristina Šmigun-Vähi, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tarmak ja Jaak Uudmäe.

Tõnise sõnul makstakse Veerpalule stipendiumi edasi pärast kolmeaastase võistluskeelu lõppemist. «Sellised on reeglid – oleme ju andnud lubaduse täita WADA seadusi, vastasel korral ei saaks meie sportlased olümpial võistelda,» märkis spordijuht. «Igasuguste toetusteta jäämine on üks sanktsioonide osa, nii nagu keeld viibida võistluste ajal teatud piirkondades.»

Just viimase punkti vastu patustas Eesti suusakoondis tänavu talvel Otepää MK-etapi ajal, kui Veerpalu tegutses hooldetiimis suuskade testijana. Toona käskis võistlusradadel liikunud Veerpalu märganud FISi esindaja Eesti koondise ametlikku võistlusvormi kandnud mehel lahkuda.

Suusataja süüd pole seni tunnistanud ka Eesti Suusaliit, sest siiani ilutsevad Veerpalu suurvõite meenutavad fotod alaliidu koduleheküljel.

Mäletatavasti andis Salt Lake Citys ja Torinos olümpiavõiduni küündinud Veerpalu möödunud aasta alguses positiivse dopinguproovi, mis näitas kasvuhormooniga patustamist. Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) määras selle eest Veerpalule kolmeaastase võistluskeelu. Sportlane ise oli juba varem teatanud karjääri lõpetamisest.

Veerpalu võitleb siiski õigeksmõistmise eest – 11. ja 12. juunil tuleb tema juhtum arutusele Šveitsis Lausanne’is spordiarbitraažis. Kas EOK on juba enne otsuse teatavakstegemist Veerpalu süüdi mõistnud?

Tõnise sõnul on positiivse dopinguproovi andnud sportlasel justkui kolm õlekõrt. «Esiteks võib ta lasta avada B-proovi. Kui see näitab samuti dopingu tarvitamist, määratakse talle karistus,» selgitas Tõnise. «Kui sportlane otsustab selle vaidlustada alaliidu komisjonis – nagu Veerpalu tegi
FISi dopingupaneeli ees –, aga ka seal leitakse, et ta on dopingureegleid rikkunud, on sportlane süüdi.»

Samas ei osanud Tõnise öelda, mis saab siis, kui spordiarbitraaž mõistab Veerpalu
õigeks. «Ma ei tea, kas saamata stipendium makstakse siis tagantjärele välja. Ilmselt tuleb sellisel juhul langetada mingisugune eri otsus,» arutles ta.