:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556203t1h69dd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564090t1h4bd6.png)
Eesti staažikamaid kahevõistluse treenereid, enam kui 30-aastase juhendajakogemusega Andrus Ilves andis pühade eel Audentese spordigümnaasiumi kodulehele pika intervjuu.
Andrus Ilves: kõikidest ei saa tippsportlasi, kuid oluline on, et sporti jäädaks armastama
Usutluse käigus uuriti Kristjan Ilvese isalt, kuidas sai temast omal ajal kahevõistleja, millises seisus on tema lemmikala praegu, millistest põhimõtetest ta enda töös ja elus juhindub ning mida vabadel hetkedel teeb.
Milline oli sinu lapsepõlv Elva mändide all?
Hoovisport oli meie seas populaarne.
Talvel hüppasime puust murdmaasuuskadega. Moodustasime selleks nõlvale kuuseokstest kõrgenduse, mille katsime lumega. Sealt saime teha kuni 10 m pikkuseid hüppeid. Kodumaja kõrval oli väike tiik, kus mängisime naabripoistega palju jäähokit.
Suvel olid meie harrastusteks näiteks kõikvõimalikud pallimängud, ujumine, vettehüpped ja kergejõustikualad. Väga populaarne oli ka rulatamine.
Miks hakkasid just kahevõistlusega tegelema?
Kui olin kolmandas klassis, siis tuli Elvasse elama Tõnu Haljand, kes on olnud läbi aegade üks Eesti parimaid kahevõistlejaid. Tema eestvedamisel rajati minu kodulinna suusahüppemägi, kuhu ta kutsus lapsi ja noori harjutama. Pinginaaber Urmas oli juba mõnel treeningul käinud ja kutsus mind suusahüppetrenni kaasa.
Treener Tõnu tegi kahevõistluse nii huvitavaks, et jäingi seda ala eluks ajaks armastama. Mul ei tulnud kordagi mõtet, et valin teise spordiala. Kahevõistlus annab talispordialadest kõige mitmekülgsema ettevalmistuse ja tänu vaheldusrikkusele on treeningud laste jaoks põnevad.
Kui kaua tegelesid võistlusspordiga?
Võistlesin kuni 21. eluaastani. Siis läksin Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima. 1993. aastal suundusin ülikooli lõpetamise järel Elvasse kahevõistluse treeneriks.
Kahtlusteta oled jätnud sügava jälje oma poegade arengusse. Koostöös norralastega oled aidanud oma vanema poja Kristjan Ilvese kahevõistluses lausa maailma tippu. Kas jagad talle endiselt näpunäiteid?
Suhtleme Kristjaniga pidevalt. Tehnilistesse üksikasjadesse ma ei sekku: Norras on maailma parimad treenerid ja neid ma usaldan. Kui vaja, siis toetan teda alati oma kogemustega.
Kui Kristjanil vahel kõik ei laabu, siis püüan toetada teda psühholoogiliselt. Füüsiliselt on tippsportlased kõik kõrgel tasemel. Võidab see, kes on mentaalselt tugev, usub enda võimetesse ja oskab ennast analüüsida. Kristjan on väga enesekriitiline, kuid arvan, et see viibki spordis edasi.
/nginx/o/2024/12/26/16564085t1h32e9.jpg)
Kuidas läheb kahevõistluses sinu nooremal pojal Andreas Ilvesel?
Tema on võistlusspordiga tegelemise lõpetanud ja juhendab alates sügisest noori kahevõistlejaid Elva suusaklubis. Kuna ta ise treenis vahepeal Norras, jagab ta nüüd sealt saadud kogemusi ka meie noortele suusahüppajatele.
Lisaks juhendab Andreas võrkpallureid, kuna ta tegeles noorukieas ka võrkpalliga.
Millises seisus ja tasemel on meie kahevõistlus?
Eestis on kahevõistluse olukord päris hea. Meil on Kristjani näol olemas maailma tipptasemel kahevõistleja ja meil on heade eeldustega juuniorid, kes alles teevad tööd selle nimel, et MK-võistlustele pääseda.
Noorte karikasarjas osaleb meil 50–60 kahevõistlejat. Nende arv võiks olla veel suurem, et tulevikus oleks suusahüppajate ja kahevõistlejate kandepind piisavalt lai. Samuti vajame praeguste treenerite kõrvale uusi noori treenereid.
Väga oluline, et Elvas saaksid hüppemäed renoveeritud, sest hetkel seal suusahüppemägi puudub. Samuti tuleks renoveerida vana Tehvandi 70 m mägi, mis võimaldaks noortel sportlastel Tehvandi 90 m mäele sujuvalt üle minna.
Aastatel 2007–2016 töötasid treenerina spordigümnaasiumis ning eelmisel aastal liitusid Audentesega taas. Mis on vahepeal muutunud?
Üheks positiivseks muutuseks on tugiteenuste kvaliteedi paranemine. Kooli toitlustus on varasemaga võrreldes palju kõrgemal tasemel. Samuti on lisandunud meditsiini ja varustuse toetussumma, mis ei ole küll suur, kuid on oluliseks abiks noorsportlaste treeningukvaliteedi parandamisel.
Suusahüppemägi ja suusarajad on Tehvandil endiselt väga heal tasemel, ühtlasi on täiustatud suusaradade valgustust ning lumetootmissüsteemi.
Suur areng on toimunud võistluste korraldamises. Viimastel aastatel Otepääl peetud maailma karikasarja etapp kahevõistluses annab kindlasti Audentese kahevõistlejatele lisamotivatsiooni. Kuigi hetkel saavad nad sellel üritusel osaleda ainult proovihüppajana, on see neile ikkagi tähtis, kuna nad näevad kõiki maailma tippe oma silmaga.
Kas oled kasutanud poegade arenguteel saadud kogemusi Audentese õpilaste treenimisel ja suunamisel?
Sport areneb pidevalt, seega on oluline, et treener oleks muutustega kursis. Kuna Kristjan treenib juba aastaid Norras koos maailma parimate treenerite ja sportlastega, siis on mul tema tegemistest ning treeninguplaanidest pidev ülevaade. Neid teadmisi rakendan Audentese kahevõistlejate treenimisel. Tihti analüüsime videotelt Kristjani tehnikat ja püüame õpilastega areneda samasse suunda.
Suurt abi saan suusahüpete ja suusatamise tehnika õpetamisel Kristjanilt endalt. Kodus viibides viskab ta vahel noorte treeningutele pilgu peale ja annab ideid, kuidas veel paremaid tulemusi saavutada.
Tunnen, et minu teadmised treenerina on koos Kristjani arenguga kasvanud ja ma suudan Audentese õpilasi treenida kümne aasta taguse ajaga võrreldes professionaalsemalt.
/nginx/o/2024/12/26/16564084t1he4c5.jpg)
Mis sind Otepääl köidab ja hoiab?
Siin on kõik mõnusalt kompaktne. Maailma tipptasemel treeningubaas asub kooli lähedal, tänu millele ei kulu treeningule minekuks tarbetult aega.
Otepää on looduslikult kaunis koht ja siin on meeldiv töötada.
Mis pakub treeneritöös rõõmu ja mis kurvastab?
Ma alati rõõmustan, kui õpilastel läheb hästi. Kõigist sportlastest ei saa tippsportlasi, kuid pean oluliseks, et kõik minu õpilased jääksid sporti armastama ka tulevikus. Südame teeb soojaks, kui mõni minu endine õpilane on jõudnud elus hästi edasi, teeb hiljem ise tervisesporti ja toob oma lapsedki treeningutele.
Kurvastab see, kui mõni andekas ja heade eeldustega sportlane ei pühendu täielikult treenimisele ning õppimisele.
Mida pead enda õpilaste arengus tähtsaks?
Loomulikult soovin, et neil oleksid väga head sportlikud tulemused, kuid samas väärtustan haridust. Tippspordis on oluline eneseanalüüsi oskus ning keskendumis- ja pühendumisvõime. Samuti peab sportlane oskama ajakirjanike ja sponsoritega suhelda. Tähtsal kohal on võõrkeelte oskus, kuna ilma selleta on rahvusvahelises spordis keeruline hakkama saada.
Kas oled treenerina kogenud läbipõlemise tunnet?
Pika treeneritöö käigus on kindlasti olnud nii rõõmsaid hetki kui ka keerulisi olukordi. Ebakindlust ja raskusi oli rohkemal määral siis, kui treenerina alustasin. Pidin selle ameti kõrvalt pidama teist töökohta, et pere ära toita. See tegi elu pingeliseks. Kui lapsed olid väiksed, siis ma mingil hetkel isegi kaalusin treeneritööst loobumist.
Rasketel aegadel on tähtis, et sul oleks pereliikmete tugi. Siis on kriisidega lihtsam toime tulla.
Sellist tunnet, et olen täiesti läbi ja ei jõua enam midagi teha, pole ma kogenud. Loodan, et ei pea läbipõlemist kogema ka tulevikus.
Kuidas tuled toime stressi ja pingega?
Mulle meeldib jalutada Elva lähedal männimetsas koos abikaasa ja kahe koeraga. See on parim stressi ja pinge maandaja.
Suvel naudin igapäevast ujumist. Eriti mõnus on siis, kui vesi tundub juba jahedam ja vetteminek nõuab väikest tahtejõudu. Seda suuremat rahulolu ja lõõgastustunnet ma sel juhul pärast ujumist kogen.
Mida vabal ajal veel teed? Mis toob sinu silmadesse sära?
Tegelen põhiliselt oma kahe koeraga, see toob alati sära silmadesse. Üks neist on Alaska malamuut, temale meeldib mind enda järel suuskadel vedada. See on kahepoolne rõõm: koer saab joosta ja ennast treenida, mina pääsen kerge vaevaga suusamäe tõusust üles.
Viimasel ajal olen palju lugenud tippsportlaste elulugusid: kõige värskemad lugemised on «Usain Bolt. Välgust kiirem» ja «Leok. Tanel Leok». Mõlemas raamatus rõhutatakse, et lisaks andekusele on vaja tippspordis meeletult töökust, jäägitut pühendumist ja perekonna toetust.
Talvel vaatan nädalavahetustel palju sporti telekast. Esikohal on kahevõistlus, kuid jälgin alati ka suusahüppeid, suusatamist ja laskesuusatamist, viimasel ajal lisaks mäesuusatamist.
Mida pead elus oluliseks ja millest juhindud?
Kõige tähtsam on pere. Suurim rõõm on see, kui kogu pere tuleb jõuluõhtul kokku ning me saame ühiselt jõulusööke nautida ja lihtsalt koos olla.
Oluline on ka hea läbisaamine kolleegidega ja võimalus teha meelepärast tööd. Selles osas on mul vedanud.
Kas sind saadab mingi kindel põhimõte?
Minu motoks on see, et tee kõiki töid heameelega ning ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks. Ma ei ole kindel, kas selle juhtmõtte järgimine mul just alati õnnestub, kuid ma vähemalt püüan selle järgi tegutseda.
Palun anna mõni hea lugemissoovitus.
Lugesin hiljuti raamatut «Normaalne söömine: teejuht ja abimees eluks nüüdisaja globaalsel infoprügimäel». Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar ja Anne Lill räägivad seal lihtsas sõnastuses ning huvitavalt toitumise põhitõdedest. Seda raamatut julgen kõigile soovitada.