Aasta meessportlane Johannes Erm: ma küll seisan siin ja staadionil üksi, aga see pole ühemehesõu

Aasta meessportlane 2024 on kergejõustiklane Johannes Erm. 

Erm sai tänavu poodiumile tõusta kahel võistlusel: märtsis tuli ta sise-MMil seitsmevõistluses pronksile, juunis kümnevõistluses Euroopa meistriks. Lisaks veel Pariisi olümpia kuues koht. 

​«Daamid ja härrad, lugupeetud poisid, tüdrukud ja presidendid,» alustas Erm oma juunikuiselt EMilt kuulsaks saanud diviisiga.

«On suur au [olla] nende konkurentide seas, Janek Õiglane ja Kregor Zirk, kes olid olümpial minu toakaaslased. Janekuga ma samastusin: meil mõlemal oli kümme paare jalatseid põrandal maas. Kregori ujumismüts, -prillid ja kaks paare ujumispükse. Miks küll teine paar, siiamaani ei tea,» jätkas ta muige saatel, pärast mida võttis taskust välja paberilehe. «Valmistasin väikese spikri ette, kartsin, muidu lähevad segad sõnamini.» 

«Aasta meessportlane 2024 - tõesti suur au. Olen iga aasta lõpus siin Alexela kontserdimajas käinud ja mõelnud: ükskord on see tiitel on minu. Tee on olnud pikk, alguses istusin tagumistes ridades, seejärel keskel ja nüüd täitsa ees, olles ka lavale jõudnud.

Ma küll seisan siin ja staadionil üksi, aga see kõik pole ühemehesõu. Tänan kõiki sponsoreid ja toetajaid, eelkõige Kaamost. Aitäh, Kaido [Jõeleht], et usud minusse, panustad minusse ja lased mul mu unistusi jahtida.

Ema ja isa - te olete mulle kõige suuremad eeskujud. Te olete mind alati toetanud - füüsiliselt, emotsionaalselt, finantsiliselt ja ka geneetiliselt. Ilma teieta ei oleks mind olemaski. 

Sõbrad ja semud, aitäh, et hoiate mind. Kiusate mind, motiveerite mind. Vahepeal teete pulli ja nalja ka. Et käite kohapeal ja elate kaasa ning mõni teist isegi võistleb minuga. See kõik on mulle nii-nii-nii palju väärt.

Risto Jamnes, minu füsioterapeut, taastumise võlur, kehamehaanik. Kuidas sa mind igast olukorrast alati päästa oled suutnud? Ma ei tea ja arvan, et sa isegi ei tea. Kuidas sa hoiad mind ühes tükis, kuigi me mõlemad teame, et sellel puslel on mõned tükid juba aastaid kadunud. Sa oled mu superkangelane, aitäh sulle!

Minu treenerid: Allan [Elerand], Uno [Ojand], Magnus [Kirt], Viktor [Saaron], Mareks [Arents]... oeh, üksikalaga oleks vist lihtsam tegeleda. Suur tänu, et voolite minu tehnikat, keha ja mõistust.

​Ja Holger [Peel]. Minu peatreener, dirigent, boss. Mõtlesin, et selle suure pingutuse järel teeme homme puhkepäeva. Võib-olla? Pean sind südamest tänama, oled süstinud minusse nii palju eneseusku. Ilma sinuta ei suudaks ma nii suurelt mõelda. Aitäh sulle, Holger!

Ja kõik fännid, toetajad - teie kaasaelamine ja emotsioon. See näitab, et kogu see töö on kõike seda väärt. Aitäh teile!» 

**

Eestis on aasta sportlasi valitud 93 aastat. 2023. aastal valiti aasta meessportlaseks kümnevõistleja Karel Tilga. Kõige rohkem aastaid järjest on Eesti aasta meessportlaseks valitud rattur Aavo Pikkuus – viis korda aastail 1974–1978.

Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Tänavu kuulusid kolme nominendi sekka:

Johannes Erm, kümnevõistlus

Johannes Ermil on seljataga võimas aasta. Alustuseks sai Erm sise-MMil seitsmevõistluses kaela pronksmedali. Siis krooniti ta juunis Eesti kõigi aegade teise tulemuse, 8764 punktiga Euroopa meistriks. Järgnes augusti alguses olümpiamängude kuues koht (8569). Säravale hooajale pani ta punkti Talence'is elu teise tulemuse, 8589 silmaga, millega ta kindlustas maailma kergejõustikuliidu (WA) mitmevõistluse tuuri esikoha.

Janek Õiglane, kümnevõistlus

Kümnevõistleja Janek Õiglane tõestas Pariisi olümpial, et ülevoolava positiivse emotsiooni saamiseks ei pea spordis tingimata medalit võitma. Põlvevigastusega maadelnud Õiglane võitles end Pariisi olümpial teise päevaga 15. kohalt viiendaks ja püstitas isikliku rekordi 8572 punkti. Teivashüppes suutis eestlane vaigistada nii Stade de France'i pealtvaatajad kui miljonid televaatajad, mistõttu valiti ta kergejõustikufännide aasta lemmikuks.

Kregor Zirk, ujumine

Kus Kregor Zirk ujub, seal ta jõuab ka finaali. Zirk parandas Pariisi olümpial 200 meetri liblikujumise Eesti rekordit tervelt 1,26 sekundiga ning pääses ajaga 1.54,22 viiendana finaali. Sama kohta hoidis ta finaalis ka veel 50 meetrit enne lõppu, kuid lõpetas seitsmendana. Lisaks on Zirk esinenud väga edukalt MK-etappidel, jõudes suisa kaheksal korral esikuuikusse. Lühiraja MMil oli ta 200 m liblikujumises kuues.