Robert Kangur sammub isa jälgedes Itaalias. «Ta on nagu noor täiskasvanu.»

Robert Kangur (palliga) liigub väga tugeval (korvpalli)kursil. Foto: Tairo Lutter

Kui Eesti eelmise kümnendi üks paremaid korvpallureid Kristjan Kangur jõudis ala juurde alles 16-aastaselt, siis tema poeg Robert on juba 15-aastaselt U16 koondise liider ning omandab korvpalliharidust Itaalias Vareses, kus perepea kaheksa suve tagasi väliskarjääri lõpetas.

Mängupisikuga nakatuski noormees saapamaal. Seal veetis 2009. a aprillis sündinud Robert elu esimesed kaheksa aastat. Isa mängis Itaalia erinevates tippklubides – väikeste põigetega ka mujal Euroopas –, põnn kolistas mööda saale kaasas. Sundi polnud, koss lihtsalt sulandus vereringesse.

«Mäletan seda aega küll,» ütleb Robert. «Käisin koolis, leidsin sõpru. [Varese] klubis on enamus samad inimesed. Mul on seal head suhted ja kodune tunne. Keel on ka juba tagasi suus. Kuna käisin seal koolis, siis rääkisin puhtalt itaalia keelt. Oli vaja lihtsalt meelde tuletada.»