:format(webp)/nginx/o/2025/01/06/16580679t1h6134.jpg)
Täna möödub 35 aastat päevast, mis ainsa eestlasest kahevõistlejana olümpiamedali võitnud Allar Levandi sai esimese eestlasena kanda MK-sarja kollast liidrisärki.
Möödus 35 aastat päevast, mil Levandi esimese eestlasena MK-sarja liidrisärki kandis
1988. aasta Calgary olümpiamängudel veel Nõukogude Liidu särgis võistelnud Levandi võitis 22-aastaselt pronksmedali. Kuna Eestis olid just samal ajal toimumas olulised poliitilised ja ühiskondlikud sündmused, mis päädisid kolm aastat hiljem taasiseseisvumisega, siis läks Levandi olümpiamedal eestlastele väga hinge.
Eesti spordi- ja olümpiamuusem meenutab aga, et täna 35 aastat tagasi ehk 1990. aasta 6. jaanuaril tõusis Levandi kahe etapi järel kahevõistluse maailma karikasarja ainuliidriks. Teadaolevalt oli tegu esimese korraga, kui eestlane sai kanda MK-sarja liidrisärki.
«Detsembris oli ta MK-sarja avavõistlusel St. Moritzis olnud teine Hippolyt Kempfi järel ning teisel etapil Reit im Winklis saavutas ta taas teise koha, seekord austerlase Klaus Sulzenbacheri kannul. Samad mehed tõusid edetabeli etteotsa ka kokkuvõttes, ehkki ümberpööratud järjekorras – Levandil 40 ja Sulzenbacheril 35 punkti.
/nginx/o/2025/01/06/16580678t1hc1f6.png)
Kolmas etapp, kus Allar kollases särgis startida sai, peeti nädal hiljem Saalfeldenis ja ehkki 25-aastane «meie poiss» oli ka siis esikolmikus, tõusis MK liidriks teise etapi järjest võitnud austerlane. Etteruttavalt võib öelda, et nii jäi see kestma aasta lõpuni, Sulzenbacher võitis üheksast etapist viis ning sai üldesikoha, Levandi tõusis poodiumile kõige rohkem kordi, lausa 7 etapil (!) ja lõpetas hooaja asevalitseja staatuses,» seisis postituses.
Ajaloolise tõe huvides olgu mainitud, et tegelikult oli Levandi MK-sarja tippu kuulunud varemgi. 1986. aasta hooaja alguses sai ta kahelt esimeselt etapilt teise ja kolmanda koha ning see andis kaksikjuhtimise koos Kempfiga, ent šveitslase kasuks rääkis toona üks etapivõit ja nii jäi liidrisärk tema selga.
Levandi jäi kandma nn «igavese teise» nimetust, sest MK-etappi ta võita ei suutnudki. Ehkki stabiilsus oli eeskujulik: aastail 1986-1993 kuus korda teine, viis korda kolmas, kokku 25 võistlusel esiviisikus.
Lisaks olümpiapronksile ja sama karva medalile 1987. aasta MMil meeskondlikus arvestuses, tuli ta tiitlivõistlustel koguni viis korda neljandaks.
Spordimuusem lõpetas ajaloole pühendatud postituse positiivse tulevikunoodil. «Hoiame pöialt, et Kristjan Ilves ühel ilusal päeval kauaoodatud võidu toob. Seni on tema saldos 12 poodiumikohta, teise ja kolmandaid kohti võrdselt kuus. Kui täistabamust ei peaks tulema järgmistel etappidel Schonachis ja Seefeldis, siis ehk kuu aja pärast Otepääl?» küsis spordimuuseum, mis on lubas ka MK-etapile oma väljapanekuga kohale tulla.