Maadlus ja maateadus: olümpialootus unistab Eesti esimesest spordiülikoolist

Ekke Kõu Leitham (vasakul) krooniti mullu esimest korda täiskasvanute Eesti meistriks. Foto: Anastasya Kikkas / Eesti Maadlusliit

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tudeng Ekke Kõu Leitham (21) on oma elu pühendanud kahele suurele kirele – maadlusele ja maateadusele.

Eesti noorte maadlemise kuningaks tituleeritud kaheksakordse Eesti meistri - seda erinevates vanuseklassides -, eesmärk on lahendada tänapäeva keskkonnaväljakutseid ja jõuda tippspordis kõrgeimale tasemele – olümpiale. Tulevikulootus peab oluliseks, et meie ühiskond peaks edukalt toimima meid ümbritsevaid maavarasid otstarbekalt kasutades.

Noorsportlane õpib TalTechis Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia erialal, kus ta on heade õpitulemustega mitmekordne stipendiaat.

Leithami huvi geoloogia vastu sai alguse perekonna mõjul – tema Kanada eestlasest isa töötas naftapuurplatvormidel insenerina ja vanem vend õppis sama eriala. «Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, teadsin, et tahan õppida inseneeriat. Proovisin leida midagi, mis läheb kokku minu tugevustega – loodusteadused ja reaalained – ja millel oleks perspektiivi ning praktilist rakendust,» sõnas ta ülikooli poolt välja saadetud pressiteates.

Variante oli palju, kuid noormees otsustas Maa süsteemide eriala kasuks. «Mind on alati tõmmanud keskkonnahoiu ja ressursside jätkusuutliku kasutamise poole. Meil on üks planeet ja seda tuleb hoida,» ütles Leitham.

Välipraktikad on parim osa õpingutest

«Meie õppekava on koostatud nii, et igaüks saab valida, kas loob oma karjääri geoloogia, mereteaduse või mäenduse vallas. Mina olen spetsialiseerunud mäendusele,» rääkis tudeng ning lisas, et see eriala on ainuke Eestis, kus saab pärast magistriõpinguid mäeinseneri kutset taotleda.

Üheks Leithami jaoks kõige põnevamaks osaks õpingutest on välipraktikad, kus looduse saladused paljastuvad sõna otseses mõttes kivi all või sees. «Geoloogia välipraktikal leidsin ilusa kahesentimeetrilise läbimõõduga granaadikristalli. See, kui leiad kristalli või fossiili, on võrreldav hetkega, kui landi otsa on sattunud väga suur haug,» kirjeldas ta ning tõdes, et välipraktikad on andnud talle kindluse, et on valinud õige eriala.

Ekke Kõu Leitham välipraktikal Piusa koopas. Foto: Erakogu

Eriala on andnud ka teadmised, millised loodusprotsessid on toimunud, kuidas on erinevad nähtused omavahel seotud ja kuidas keskkonnas leiduvaid ressursse rakendada. «Tean nüüd, millal kala näkkab paremini, millal on meri kõige toitainerikkam, milliseid kive koguda saunakerisele, kuidas kivimeid ära tunda ja palju muud,» lisas Leitham.

Nõudlus erialaspetsialistide järele kasvab

Praegu on parim aeg õppida geoloogiat ja mäendust, sest kliimaeesmärkide saavutamiseks suureneb nõudlus selle eriala spetsialistide järele. «Eestis leiduv fosforiit ja selle väärindamine võiks anda majandusele täiendava tõuke ja selles leiduvad haruldased muldmetallid on olulised rohepöörde elluviimiseks,» selgitas Leitham.

Õpingutes on ta süvenenud kliimaküsimustesse. «Kui tahame muuta tööstust jätkusuutlikuks, siis on vaja maateadusi õppivaid inimesi,» sõnas ta. «Mäendus jääb alati oluliseks tööstusharuks. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga muutub lihtsalt meie kavandamiseesmärk.»

Leitham sõnul on kogu energiatootmise sektori ümberkujundamisel oluline roll maateaduste tudengitel.

«Maapõuespetsialistid peavad leidma lahendusi, kuidas kaevandada võimalikult keskkonnasõbralikult nii ehitusmaterjale kui ka energeetilisi maavarasid,» tõi ta välja.

Ekke Kõu Leitham hoidmas käes leitud granaadikristalli. Foto: Erakogu

Leitham rõhutab, et kui meil ei ole piisavalt spetsialiste, võivad maavarade hankimise seisukohast atraktiivseks muutuda riigid, kus esineb korruptsioon, lapstööjõu kasutamine ja keskkonnakahjulikud kaevandamismeetodid.

«Selleks ongi vaja rohkem geolooge, spetsialiste, kes aitavad leida uusi nutikaid ja säästlikke lahendusi energeetikasektoris,» ütles ta. «Kui toota elektrit ja kaevandada ehitusmaterjale võimalikult keskkonnasõbralikult oma maal või leida kasutus uutele ressurssidele – see tagab lõpuks soodsama hinna tarbijatele, turgutab meie majandust ja on moraalselt õige. Peaksime rakendama poliitikat, mis toetab hakkamasaamist kohalike toormetega nii palju kui võimalik.»

Spordi ja teaduse tasakaal

Leitham usub, et sport ja teadus toetavad teineteist. Tippmaadlejana on ta leidnud viisi, kuidas ühendada intensiivsed treeningud ja keerulised õpingud. «Kui ülikoolitööde tähtajad lähenevad ja samal ajal treeningud käivad, nõuab see erakordselt palju etteplaneerimist,» selgitas ta. «Samas näen, et sport aitab koolistressiga toime tulla ja õpingud pakuvad vaheldust tugevatele treeningutele.»

Oluline on prioriteetide seadmine ja elamine rutiinis, mis toetab tema mõlemat huvi. «Ma suudan olla järjepidev ja jääda oma ootustele kindlaks. Kui tekib mingisugune probleem, siis ma ei anna alla ja otsin lahenduse, sest ma tean, et töö kannab vilja – olen seda kogenud nii maadluses kui ka õpingutes,» ütles Leitham.

Lisaks õppis Leitham pool aastat Ameerika Ühendriikides, olles esimene Eesti maadlejast n-ö õppesportlane. Ta loodab, et Eestis areneks süsteem, kus sport ja ülikooliharidus käivad käsikäes. «Sport õpetab distsipliini ja järjepidevust, mis on vajalik igal vastutusrikkal ametikohal,» rõhutas ta.

Leithami arvates võiks TalTech saada Põhja-Euroopa eestvedajaks sellise süsteemi arendamisel. «Paljud tippsportlased peavad õpinguteks spordi maha jätma, kuid ma usun, et Eestis võiks spordi ja akadeemilise elu sidumine olla täiesti võimalik,» lisas ta.

Rahvusvahelised tulevikuplaanid

Ekke julgustab noori kaaluma geoloogiaõpinguid. «See eriala avab uksed paljudele põnevatele võimalustele, olgu see siis teadustöö, keskkonnahoid või praktilised väljakutsed mäenduses,» rääkis kolmanda kursuse tudeng.

Tulevikuplaanid viivad Leithami pilgu kodumaalt ka kaugemale. «Mäeinseneeria on eriala, mis avab uksed rahvusvahelistesse ettevõtetesse. Mäendus on valdkond, mille spetsialistide järele on nõudlus kõikjal maailmas,» selgitaa ta.

Ta soovib osaleda Eesti fosforiiditööstuse arendamisel, kui see kunagi reaalsuseks saab, kuid tunneb huvi ka rahvusvaheliste projektide vastu. «Huvitav oleks töötada näiteks Euroopa suurimas kullakaevanduses Lapimaal või suunduda Kanadasse, kus mäendus ja keskkonnahoid on maailmas parimal tasemel. Samuti tundub Austraalia atraktiivne,» lisas ta.

«Valikuid on palju, eks tulevik näitab, kuhu tee viib,» sõnas Leitham lõpetuseks.