/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/12/16592013t1h9614.jpg)
«Mul pole mingeid lugusid rääkida,» sõnas Eesti meistrivõistlustel kuuenda koha saanud kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu ajakirjanikele, kui nood ligi astusid ja küsisid, kas avalikkus temalt Seefeldi MMil juhtunust lugusid kuuleb.
SPORDIREPORTER ⟩ Kuniks Veerpalu lugusid ei räägi, ei saabu ka leppimist ja rahu (9)
Veerpalu on erand, sest spordivõistlused on sündmused, kus koha peal viibimine, saati siis veel osalemine, tekitab ohtrasti lugusid, tõdesid Kuku raadio spordisaate «Spordireporter» saatejuhid Ott Järvela ja Joosep Susi, kelle vahel vallandus järgnev diskussioon:
Susi: «Kui palju sa oled käinud murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlusi kohapeal jälgimas? Omal ajal sai ikka igal aastal Nuustakut väisatud. Ma olen vast kümmekond korda käinud ja mul on igasuguseid lugusid sellest rääkida!»
Järvela: «On nii, jah!? Mul on nii, et kui võistlusel kohal käin, siis lood tekivad ja jäävad meelde. Mulle õudselt meeldib neid rääkida. Ainult lobisengi. Lähen sõprade sünnipäevadele ja kukun lugusid rääkima. Sest kui ma võistlusel käin, siis see läheb mulle hinge ja jääb meelde. Mul on lugu. Aga kõigil ei ole!»
Susi: «Jah, sest Tehvandil toimusid Eesti meistrivõistlused. Meeste 10 km võitis Henri Roos, aga kuuendaks tuli 53-aastane Andrus Veerpalu, kes ütles, et tal pole mingisuguseid lugusid rääkida.»
Järvela: «Kahju, sest Seefeldis juhtunu ja need lood on jätkuvalt selgeks rääkimata Andrus Veerpalu ja Mati Alaveri poolt. Kuniks need persoonid vaikivad, siis leppimist ja rahu ei saabu.»
Susi: «Taak on õhus. Põnts mõjutab ikkagi väga palju. Kujutan ette, et praegu Eesti meistriks tulnud Henri Roosil oleks ilma Seefeldita lihtsam endale toetajaid leida.»
Järvela: «Oleme ausad, Seefeld oli järelmäng. Eesti spordi sponsorteotused said põntsu esimese juhtumiga, kus Veerpalu lõpuks spordikohtus õigeks mõisteti.»
Susi: «Kas mäletad, mis lugusid räägiti enne 2019. aasta Seefeldi MMi? Tehti intervjuusid Mati Alaveriga, kes rääkis, kuidas Andrus Veerpalust saab maailma tipptasemel treener. Seefeld muutis täielikult, kuidas Eestis murdmaasuusatamist vaadati.»
Järvela: «Arvan, et dopingujuhtumite taaka enam praeguse Eesti murdmaasuusatamise kohal pole, vaid aset on leidnud loomulik areng ning talisport pole enam nii murdmaasuusatamise-keskne. Aga see areng oleks toimunud ka ilma dopingujuhtumiteta, sest on seotud muutuvate aegade ja eelistustega.
Selle vastu, et laskesuusatamine on nii võimsalt pildile tulnud, ei oleks murdmaasuusatamine mitte kuidagi saanud. See on juhtunud ka mujal Põhjamaades. Aga teemat kokku võttes, siis lood on rääkimata ja neid oleks vaja kuulda.»
Susi: «Jah, aga sul ei õnnestu neid lugusid kuulda.»
«Spordireporteris» olid teemadeks veel:
- Marten Liivi 5. koht EMil, mida tuli kahjuks vaadata Youtube'ist.
- Eesti laskesuusakoondise mured ja uus liider Regina Ermits.
- Tennise Austraalia lahtised, kus Novak Djokovici treeneriks Andy Murray.
- Ragnar Klavan, kel on kandideerimiseks vajalikud hääled koos, aga sõnum endiselt puudu.
- Alaealiste sportlaste kohtlemine Eestis.
- Mida pidada tiitlivõistlusteks? Kas Euroopa mängud või universiaadid on seda või mitte?
- Ons Paul Keres Eesti läbi aegade tuntuim sportlane?
Saate lõpetas põgus arutelu tippspordiga tegelemise võimalikkusest Eesti Vabariigis anno 2025. Ajendiks suusamehe Marko Kilbi tõdemus, et «kui tahad Eesti Vabariigis olla tippsportlane, siis sa ei saa ainult spordiga tegeleda. Võid olla olümpia neljas, nagu Nelli Differt, aga ka tema peab teisi asju lisaks tegema».