/nginx/o/2025/01/16/16598395t1hd833.jpg)
Tänavune talv on kergejõustiklastele erakordselt tihe, kuivõrd märtsis toimuvad kolmenädalase vahega nii sise-EM kui ka -MM. Või õigem oleks öelda, valitud kergejõustiklastele, sest leidub ka neid, kellel neid võimalusi pole.
Tänavune talv on kergejõustiklastele erakordselt tihe, kuivõrd märtsis toimuvad kolmenädalase vahega nii sise-EM kui ka -MM. Või õigem oleks öelda, valitud kergejõustiklastele, sest leidub ka neid, kellel neid võimalusi pole.
Siinkohal peame ennekõike silmas heitjaid – odaviskajad, vasara- ja kettaheitjad – , kelle alad sisetiitlivõistluste programmi ei kuulu. Aga mitte ainult, sest talviti tuleb alternatiivtegevusi otsida ka 400 m tõkke- ja 3000 m takistusjooksjatel.