Finaalide eel jäi tiitlikaitsja Tallinna Selver ilma oma parimast sidemängijast ning meeskonna mäng on seejärel koost lagunenud.
Sidemängija – kas meeskonna asendamatu aju?
Mõnevõrra üllatuslikult on Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseerias tiitlikaitsja Tallinna Selver kaks esimest mängu kaotanud. Viimases kohtumises oldi täiesti liimist lahti ning alistuti Tartule 0:3. Allajäämise peamiseks põhjuseks peetakse tallinlaste põhisidemängija Martti Keele haigestumist. Treenerite sõnul on Eestis sidemängijaid vähe ning ühe mehe haigusel ongi otsustav roll.
«Mina olen alati arvanud, et sidemängija on meeskonna kõige tähtsam mees,» rääkis endine söödumeister Avo Keel. «Seda arvamust mõjutab kindlasti ka mu enda mängijakarjäär.» Selveri peatreeneri sõnul on meeskond esimest aastat sellises seisus, kus tuleb valida kahe noore ja väheste kogemustega mängujuhi vahel.
«Saame nüüd finaalis omad vitsad kätte,» ütles Keel. «Sidemehel peab olema väga hea klapp ründemängijatega. Keiro Vantsi on meeskonnaga koos treeninud ainult sellel hooajal ning seda ei ole piisavalt,» viitab peatreener 18-aastase varumehe vähesele kokkumängule meeskonnakaaslastega.
Endise Eesti koondise söödumeistri Veiko Lemberi arvates peaks igas meeskonnas olema üks vanem ja kogenum tõstja. «Sidemees peaks meeskonnas olema umbes 35-aastane. Paljudes tippvõistkondades on olnud üle 40-aastaseid mehi ning nad ei pruugi mängu jooksul isegi kordagi blokki minna,» rääkis Lember. Ta tõi välja ka Avo Keele enda, kes küpses eas oli väga heal tasemel.
Tartu juhendaja Rainer Vassiljevi sõnul on Eestis sidemängijatest puudus. «Ainult Pärnul on mõlemale sidemängijale mänguaega jagunud,» ütles ta. «Mitme heal tasemel mehe omamine on meie tiimidele liigne luksus.» Keel nõustub kolleegiga, ent lisab, et kahe hea sidemehe olemasolu on tippmeeskonna jaoks oluline.
Vassiljev ütles, et kui Tartul peaks lätlasest söödumees Artis Caics vigastada saama, siis oleks tegemist väga suure probleemiga. «Trennis mängib ikka põhikuuik koos ning neil ei ole varusidemängijaga head kokkumängu,» arutles ta.
Saksamaal VfB Friedrichshafenis leiba teeniv Eesti koondise ründemängija Oliver Venno ütles, et tema meeskonnas harjutatakse pidevalt mõlema sidemehega. «Üks saab teisest küll palju rohkem mänguaega, kuid trennis harjutame alati koostööd ka varumehega,» rääkis Venno. «Kui ühega peaks midagi juhtuma, siis peab olema võrdväärne vahetus.»
Keel on Vennoga nõus, kuid Selveris jääb puudu kogemustest. «Eelmistel hooaegadel on meil olnud hea vahetusmees, kuid sellel aastal oleme esimest korda sellises raskes seisus,» arutles Keel, kelle sõnul kaaluti kevadel ka väljamaalt mehe palkamist. «Rahalised piirid tulevad ette ning otsustasime Vantsile pakkumise teha.»
Venno ei ole sellise probleemiga oma karjääris kokku puutunud. «Minul Selveri kogemus puudub, sest olen alati piisavalt teistega koos harjutada saanud,» ütles ta. «Eestis on hetkel probleemiks mängijate noorus ja kogenematus.»
Selveri peatreeneri arvates on sidemängija kõige olulisem omadus hea taktikaline pool, kuid enne seda peab olema piisavalt hea tehniline ja füüsiline põhi. «Mängija ei saa oma häid ideid täide viia, kui tal ei ole piisavalt oskusi,» arutles Keel.
Noored mängijad peavad tema sõnul väga palju tööd tegema. «Treener mõjutab kindlasti palju mängija arengut, kuid põhitöö teeb ära ikkagi sportlane ise,» viitas Keel meeste valikutele. «Kui noored hooaja lõpus tagasi vaatavad, siis peavad nad tundma, et on andnud endast kõik,» nõuab peatreener oma mängijatelt täielikku pühendumist.
Kokkuvõttes on võrkpallispetsialistid ühel meelel, et Eesti oludes on põhikuuikusse kuuluva tõstemehe vigastus otsustava tähtsusega. «Diagonaal- ja nurgaründajaid on võimalik väga edukalt teistega asendada, kuid sidemängijal on kõige olulisem vanus ja kogemus,» ütles Lember. «Kert Toobal on Eestis selline mees, kuid ülejäänud mängujuhid on väga noored ja kogenematud. Pärast Toobalit tuleb hulk tühja maad.»
Selveri näitel võib kahe noore mängjuhi omamine ühel hooajal küll kätte maksta, kuid Vantsi saab tulevikku silmas pidades väga hea kogemuse.