/nginx/o/2025/02/18/16664867t1h4d79.jpg)
„See on nagu hea tuju süst!“ ütleb teatri- ja filmilegend Ülle Kaljuste. Millest jutt? Loomulikult taliujumisest! Kaljuste sõnul võib julgelt panna taliujumisega kaasa hoiatuse, et tegevus tekitab sõltuvust. Tema jäi sõltuvusse esimesel korral ning käib juba aastaid end regulaarselt külmas vees kastmas.
Kõik algas 2019. aasta 26. novembril, kui Kaljuste oli ülivarajastel hommikutundidel sünnipäevapeol. „Üks külalistest oli püstitanud ülesande värvata endale järgmiseks päevaks kaaslane. Niimoodi me siis leppisime kell neli öösel kokku, et kell üheksa Pirital kohtume. Tuul oli väga tugev ning lainetas korralikult. Pirital tuleb teatavasti päris pikalt vette minna. Kui lõpuks välja tulime, siis riided lendasid mööda randa ringi ja pidime neid taga ajama. Pärast oli adrekas üleval,“ meenutab Kaljuste ajaloolist hommikut.
Tegemist oli sõna otseses mõttes elumuutva sündmusega. „Mina sattusin kohe esimesest korrast sõltuvusse,“ ütleb näitleja. „Hakkasin hommikuti sõitma erinevatesse randadesse. Kella kaheksaks Piritale, kella kümneks Rohuneemesse… Pikakari ja Kalaranna olid esialgu ikkagi põhikohad, sest iga päev Rohuneemes käia oleks too much. Viimasel ajal on Linnahall jäänud põhikohaks, sest see on paljudele linnainimestele kõige mugavam.“
Spordipealinna taliujumispäev 22. veebruaril
Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025 kutsub kõiki 22. veebruaril taliujuma. Sündmus toimub vahemikus kell 10–15 paralleelselt neljas asukohas: Pirita taliujumiskeskuses (Purje tänav T3), Nõmme taliujumiskeskuses (Külmallika 15a), Harku taliujumiskeskuses (Paldiski mnt 124a) ja Linnahalli kail (Mere pst 20c).
Sündmusele saab tasuta registreerida Tallinna e-poe keskkonnas. Võimalik on end kirja panna ka kohapeal. Kõigis neljas asukohas ootab taliujujaid tasuta saun. Lisaks pakutakse sooja jooki, kuid vajalik on oma anuma olemasolu. Korraldajad on ette valmistanud ohutusmeetmed, et tagada osalejate heaolu vees. Kohapeal on olemas juhendajad.
Kaljuste innustab kõiki kaasa lööma! “Soovin ilusat ilma – päikest võiks palju olla ja tuult võiks vähe olla. Ja soovin tervet vaimu tervesse kehasse! Tee endale väike kingitus ja proovi jälle midagi uut! Korraks vette ja tagasi… Miks mitte rääkida vabariigi aastapäeva peol sõpradele, et käisid üleeile esimest korda talisuplemas.”
Mõnus seltsielu
Paljuski muudab taliujumise toredaks seltskondlikkus. Kaljuste tunnistab, et idee poolest meeldiks talle üksinda ka käia, aga sellega kaasneb risk. „Kuigi ma olen ise ka päris individualist, siis tegelikult on hea käia mitmekesi. Kui peaks juhtuma kramp või mõni terviserike, siis on abi ikkagi silmapiiril olemas. Vees olemine tekitab tohutut heaolutunnet ja inimene on ikkagi loomult natukene loll ning võib minna liiga uljaks. Ei ole vaja alati oma võimeid hakata katsetama,“ arutleb ta.
Naine on leidnud endale uusi sõpru ning meelitanud taliujujate seltskonda ka oma tuttavaid. „Meie pundis on väga mõnus seltsielu, tekkinud on tore sõpruskond. Kindlasti aitas sellele kõigele kaasa, et koroonaaeg tuli kohe peale, mil paljud tegevused olid piiratud, kuid meie saime väljas kogu aeg kokku. Eks see ka liitis meid. Niimoodi ju sõpruskonnad tekivad,“ ütleb Kaljuste.
Draamateatri näitleja jaoks on taliujumine järjepidev tegevus. „Alguses tekkis täiesti krooniline sõltuvus… Äkki see oligi alguse asi, aga ma ei saanud üldse rahu, kui mul polnud võimalik hommikul ujuma minna. Tuju läks kohe ära. Alguses käisin ikkagi lausa iga päev. Vahel harva jäi üksik päev vahele, näiteks mäletan, et Rakveres kõndisin pimedas teatri taga ümber tiigi ja otsisin kohta, kust sisse hüpata. Lõpuks ei julgenud, sest kuidagi loll oleks olnud mutta kinni jääda ja hakata appi karjuma.“
Äratus rakutasandil
Ajaga on meel veidi rahulikumaks muutunud ja igapäevane suplus pole nii oluline, kuid kolm-neli korda nädalas käib Kaljuste end ikkagi külmas vees karastamas. Mis tunne see ikkagi on, mis paneb inimest ikka ja jälle taliujuma?
Kaljuste püüab kirjeldada: „Kui tuled veest välja, siis on tegelikult soe. Minul püsib keha keskosa soojana, aga näpud ja varbad võivad ilmast olenevalt külmaks minna. Kui sussid on vahetatud ja kindad on käes, siis võiksin poolpaljalt päris pikalt rannas ringi kakerdada. See soojus on tõesti mõnus! Kogu keha ärkab rakutasandil täielikult üles. See tunne lööb pealaeni välja!“
Taliujumine sobib hästi hommikusse, kuid tegelikult on ka muul ajal igati tervitatav. „Mõned käivad kell seitse hommikul kottpimedas. Muidu toimus see kõik autotulede valgel, aga nüüd on Linnahalli juures korralik valgustus olemas. Ma olen ka kella seitsme ajal käinud, kuid see eriti ei sobi mu elustiiliga. Pigem käin veidi hiljem.“
Sõpruskonda ühendavad ka ühised suuremad sündmused. „Hooaja lõpus on meil tore mitmepäevane üritus, kus on väljasõit ja kultuuriprogramm,“ kirjeldab Kaljuste. „Kui käisime Narva kandis, siis oli meil tagasiteel välja valitud hulk järvesid, kus peatume. Kokku tuli 6–7 ujumist ühe päevaga. Oleme käinud näiteks Kihnus ja Osmussaarel… Seltskond on kirev ja omamoodi pöörane.“
Aga kui hooaeg ongi läbi ning saabub suvi, mis siis sõltlase peas toimub? „Nii hulluks ei ole läinud, et soe vesi enam ei sobi. Aga vahel on ju ka juunikuus meres 7 kraadi. Mina isiklikult mingeid jäävanne endale suvel ei tee, mulle piisab talvest,“ sõnab armastatud näitleja.