/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/19/16666730t1h0485.jpg)
Sel aastal lõpetab Eesti ujuja Margaret Markvardt juba pea kuus aastat kestnud õpingud USAs, Penn State'i ülikoolis.
USAs harjutav Eesti sportlane jõudis vaatamata vaimsetele muredele ja treeneri kiusule elu vormi
Kuigi aeg Ameerika Ühendriikides on olnud pikk, saab ta õige pea taskusse mitte ühe, vaid suisa kaks bakalaureusekraadi. Eelmisel kevadel lunastas Markvardt diplomi biotehnoloogia erialal. Tänavu detsembris täieneb hariduspagas majanduskraadiga, seisab pressiteates.
Kui pealtnäha tundub USAs õppimise ja sportimise ühildamine justkui unistus, on tulnud viimastel aastatel seljatada mitmeid katsumusi – pikk koroonaaeg, aga ka isiklikud tagasilöögid, millest väljatulek nõudis mitte ainult aega, vaid ka väga suurt tahtejõudu.
Oma viimast aastat ülikoolis loeb Markvardt senistest parimaks. Basseinis näidatud ajad on elu parimad.
«Siiamaani on mul hooaeg läinud väga hästi. Meil on täiesti uued treenerid ja kuigi aasta alguses oli teadmatust, mis saama hakkab, on mul tegelikult nendega väga vedanud. Mu uus treener on väga heade kogemustega ja mulle perfektselt sobinud. Olen ujunud kõik oma eelmise aasta isiklikud rekordid üle. 100 m selili enam kui sekund kiiremini, 100 m delfiini pool sekundit. Ja me ei ole isegi jõudnud veel hooaja põhivõistluseni ega korralikult puhanud. Kui ma ujun koormuse pealt isiklikke, siis see on juba väga hea minek. Olen juba elevil, et nüüd minna konverentsi meistrivõistlustele ja loodetavasti kvalifitseeruda ka NCAA meistrivõistlustele,» sõnab Markvardt.
USA ujumises pole midagi silmapaistvamat kui osaleda NCAA meistrivõistlustel, mille taset võib võrrelda Euroopas täiskasvanute tiitlivõistlustega. «Sinna peaks saama iga ala 35–40 parimat ujujat. Kui viimati vaatasin oma edetabelikohta, siis 100 m delfiinis olin ma 32. kohal. Ujusin selle aja USA lahtistel novembris, seega loodan konverentsi meistrivõistlustel veel aega korralikult parandada. Ise tunnen, et mul on veel varu kõvasti sees ja olen selles osas väga elevil. Endale olen öelnud, et ma lähen NCAA-le. Lihtsalt otsustasin, et lähen,» naerab Markvardt.
Ent elu parima ujumise taga on ka palju sügavam lugu. Peaaegu kuue USAs oldud aasta sisse mahub ka 15-kuuline võistluspaus.
«Kolmanda aasta lõpus oli mul raskusi vaimse tervisega ja peatreener soovitas mul toona teha ujumisest paus. Tegin seda, kuid kui ma ütlesin, et olen valmis naasma, ei lasknud ta mind enam trenni tagasi. Tal ei olnud ühtki põhjust seda teha. Minu jaoks oli see põhimõtteliselt nagu kiusamine, aga ta ei lasknud mind tiimi tagasi 15 pikka kuud. Võitlesin kõvasti, et tiimi naasta ja sisuliselt kõige halvemast võimalikust kohast näitan nüüd oma parimat ujumist,» võtab Markvardt raskeima perioodi kokku.
Kuigi ujujate jaoks on enamasti USA ülikoolides veedetav aeg nende senise elu vägevaim kogemus, võivad tema näitel igal hetkel asjad muutuda. End tuleb valmis panna ka keerulisteks katsumusteks.
«See kõik ei pruugi alati olla nii kihvt ja äge. Mina tundsin juba oma teisel nädalal ülikoolis, et ma tegin nii õige otsuse. Kogu see tiimi atmosfäär on midagi sellist, mida sa Eestis kunagi ei saa. Aga asjad võivad alati muutuda ja su ette võivad tulla raskused, mida sa arvad, et mitte kunagi ei saa juhtuda,» tõdeb Markvardt.
Tänu oma pikale Ameerika kogemusele on ta nõus soovitusi jagama kõigile huvilistele, kel on plaan USA ülikooli minna. Tema sõnul on oluline huvi hakata üles näitama juba varakult.
«Oluline on koolidele kirjutada varakult, juba 11. klassi alguses. Kõige olulisem asi on üritada infot saada tiimikultuurist, see on kõigest kõige olulisem. Samuti kui on võimalus, siis tasub minna ülikoole külastama, et saada ette pilt toimuvast. Ja mõistagi olen ma olemas, kui keegi soovib küsida infot, kuidas Ameerikas ülikoolides asjad käivad. Oluline on lihtsalt küsida võimalikult palju küsimusi.»
Kuigi ujumise mõttes jääb tänavune kevad Markvardti jaoks Penn State'is viimaseks, siis oma esimese bakalaureusekraadi teenis ta juba eelmisel kevadel.
«Pidin tegelikult alustama sel õppeaastal magistriga, aga ma ei saanud seda kuidagi ujumisgraafikuga ühendada. Nüüd teen oma teist bakalaureust majanduse erialal ja peaksin selle saama lõpetatud detsembris. Seejuures on siin võimalik teha ka näiteks kaks kraadi samal ajal,» selgitab Markvardt.
Üle aastate võib teda sel suvel näha võistlemas ka Euroopas.
«Proovin suvel võistelda ja täita MMi normi. Ma olen Ameerikas teinud reaalselt ainult ühe pika raja võistluse, 100 m delfiini pikas basseinis. Lähme aprilli viimasel nädalal Floridasse võistlema, kus proovime MMi norme ujuda. Kuna meil on tiimis mitmeid välismaalasi, kes on oma riikide eest olümpial ja MMil käinud, siis üritame hea grupiga norme püüda.»