:format(webp)/nginx/o/2025/02/20/16668598t1he948.png)
Aasta aastalt maailma tipule lähemale liikuva Eesti rannavolleduo Heleene Hollase ja Liisa Remmelga unistused on suured, teekonnal nende täitumiseni püütakse pidevalt õppida, kannatlikud olla ja areneda. Treenerina jätkab kogenud Rivo Vesik, ka ülejäänud taustatiim on hästi toimiv ning sponsoridki teevad lisaks olemasolevale toele ilusaid üllatusi. Edasiviiv kodune konkurents on samuti tugevnemas.
Ka teisi Eesti paremaid naispaare treeniv Vesik rääkis peamiste hoolealuste tasemest, seisust võrreldes maailma tippudega, kodusest konkurentsist ja psühholoogiast.
Sel hooajal saab lisaks Šveitsi paari Nina Brunnerit ja Annique Niederhausenit treeniv Vesik rohkem aidata ka Eesti duot, sest mõlemad paarid mängivad enamjaolt sama taseme MK-etappidel.
«Eelmisel aastal oli minu treenitava Šveitsi paari tase kõrgem ja fookus selgelt Pariisi olümpial, aga nüüd on üks naistest vahetunud ja nende tase sellega allapoole tulnud, Liisa ja Heleene aga vastupidises suunas liikunud,» selgitas juhendaja, kes soovib samasse gruppi võimalikult tihti kaasata ka Eva Liisa Kuivoneni ja Liisa-Lotta Jürgensoni. «Kui Eva USA ülikoolist suveks tagasi tuleb, siis on plaan ka nendega tõsisemalt tööd teha.»
Lisaks Vesikule aitab Hollast ja Remmelgat ka treener Laos Lukas. «Vahel teeme koos, vahel eraldi, ja lisaks treenivad teinekord koos nendega ka Audentese noored rannavõrkpallurid. Me püüame noori rohkem kaasata, et nad saaksid tugevamate vastu trenni teha ja oleks sellest rohkem kasu, et meil on sellisel tasemel paar nagu Liisa ja Heleene.»
Hetkel teine teisel pool ookeani treenivate Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgensoni osas jagub Vesikul vaid kiidusõnu. «Nad on mõlemad väga heas vormis ja mõlemad teinud sammu edasi. Loodan, et suvel koos treenides ja mängides on meie kaks paremat naiste paari väga heas konkurentsis,» kinnitas treener Vesik, kelle sõnul plaanitakse noorema duoga mängida kaheksal MK-etapil.
/nginx/o/2025/02/20/16668600t1h9cc6.png)
Uue projektina püütakse rannas tippu aidata ka kaht andekat noort Marta-Mia Ploomipuud ja Hannemai Hanimägi. «Nemad on alles 16-aastased, mängivad U18 vanuseklassi. Nendega käin ma igas kuus nädala Tartus treenimas, ka Lotta treenib meiega. Nad on ka suurema osa ajast aastaringselt liiva peal ja tahavad tõsiselt seda sporti teha. Väga suure potentsiaaliga duo ja ootan huviga, mis tulevik nende osas toob,» lisas Vesik.
Naastes meie kogenuma naispaari juurde, on Hollas ja Remmelg juhendaja sõnul võrreldes möödunud hooajaga edasi läinud pea kõiges. «Liisa on teinud tohutu sammu füüsise osas – ta on märgatavalt tugevam ja seda on juba visuaalselt näha. Aga põhiline vahe on see, et kui eelmise aasta ettevalmistuse perioodil oli nende enesekindlus madalam ja nad põdesid mingitel hetkedel rohkem, siis nüüd on seda vähem. Ja trennides on nende olek ja ka kvalitatiivne tase edasi läinud. Nüüd on vaja see ka mängu üle kanda, sest eelmiselgi hooajal olid osad trennid superhead, aga väljakul kippus enesekindlus tihti kaduma,» ütles juhendaja.
«Aga eks neid psühholoogilisi asju on keeruline ellu viia. Loodan, et see aasta on tase läinud nii palju stabiilsemaks, et nad suuvad vähem pabistada ja külma peaga rohkem mänge ära mängida.» Eesti duo taustajõudude seas on teist aastat järjest ka psühholoog, kellelt vajadusel saab abi küsida ja asju arutada.
Liisa Remmelg ise sõnab, et edasiminekut peegeldab ka maailma edetabelikoht, mis nüüdseks on 53. ehk eelmise aastaga võrreldes mitukümmend kohta kerkinud. «Loodame ise kõige suuremat sammu edasi just mängudes, trennid on juba piisavalt head. Tehniline pool on paremaks läinud ja vabam on olla. Eks seda psühholoogilist valmisolekut just mängudeks ongi raske treenida, aga mingid nipid seal ikkagi on, mida me oleme psühhoogi käest saanud – kuidas natuke paremini keskenduda, rahuneda või rahustada kas teineteist või ennast.»
Uue hooaja eesmärkidest tahetakse möödunud aasta hõbedased medalid säravamate vastu vahetada. Hõbedad saadi kaela nii kahel MK-etapil kui Eesti meistrivõistlustel, kus jäädi alla Kuivonenile ja Jürgensonile.
/nginx/o/2025/02/20/16668604t1h30c9.jpg)
«Hõbedat enam ei taha!» sõnavad Hollas-Remmelg koos. «Konkreetseid kohalisi eesmärke me pole pannud, aga tahaks nii-öelda enda mängu näidata võistlustel. Eesmärk on ka Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseeruda, aga kui varasemalt oleme sellesse eesmärki väga kinni jäänud ja see hakkas meid ehk kammitsema. See aasta tahaks mängida nii nagu tegutseme trennides ja kui see ära teha, küll siis tulevad head kohad ka,» täiendas Hollas.
Möödunud hooajast meenutab Vesik üht vestlust EMi teemal. «Mingitel momentidel oli näha, kuidas see EMile saamise soov neid ikkagi reaalselt segab mängudes. Ja meil oli selline moment, kus ma neile ka ütlesin, et unustage see EM ära, kui te mängite nii nagu praegu, siis te ei saa sinna niikuinii,» vaatab treener tagasi.
«Ütlesin, et keskenduge oma mängu arendamisele ja kõik tuleb omal ajal. Sellega on läinud paremaks, nad saavad aru, et tippspordis on tähtis areng ja tulemuse peale ei saa koguaeg mõelda. Eesmärgid peavad olema, aga see ei tohi sind segama hakata. Ma väga loodan, et üks Futures turniir võiks nende jaoks ka kuldmedaliga lõppeda, neid hõbedaid on juba saadud küll, ka see oleks progress..»
Toetajatest tegi Teras Beachil toimunud hooajaeelsel koosviibimisel mängijatele toreda üllatuse nende suurim sponsor Jazz Pesulad, suuredades oma tuge veelgi. Nimelt toetab Jazz Pesulad Hollas-Remmelgat kuni Los Angelese olümpiani iga-aastaselt veel 20 000 euroga. See aitab rannavõrkpalluritel jahtida ka olümpiaunistust, mis on üheks suureks eesmärgiks.
/nginx/o/2025/02/20/16668605t1h151f.jpg)
Treenerite ja muude abiliste ring on esmakordselt sama nagu möödunud aastal, mis võimaldab samuti hingerahu. «Tavaliselt on keegi ikka muutunud, aga nüüd on kõik väga hästi paigas ja kõigil on hea kindel tunne,» ütleb Remmelg.
Nagu rahvusvahelisel katusorganisatsioonil kombeks, on tiitlivõistlustele kvalifitseerumise protsess pidevas muutumises ja pigem keeruline. Erand pole ka see aasta, tõdeb Vesik. «Ega mina ka ei tea, millal või kuidas mingid asjad toimuvad. Infot pole tulnud. Laos just alles rääkis, et Rahvuste karika turniir ilmselt kalendris «kuhugi sinna vahele» tuleb, aga kuhu täpselt, ei oska öelda. See on ettevalmistumise osas keeruline ja tüütu, samamoodi nagu kalendrimuudatused viimasel minutil. Aga ega me siin midagi teha ei saa, seega vaatame, mis saab,» ütles Vesik.
EMile pääsemise protsess on samuti muutunud. Varasemalt läks MK-etappidelt kirja neljast viimasest turniirist kolm paremat tulemust. «Me lõpetasime eelmise hooaja varem ära puhtalt selle mõttega, et nende punktidega Liisa ja Heleene saaksid EMile peale. Et me alustaks seda hooaega hiljem, et punktid ei muutuks ja oleks automaatselt peal, teeks pikema ettevalmistuse.
Aga siis pärast uut aastat tuli muudatus CEVist, et vana süsteem enam ei toimi ja uus süsteem on selline, kus võetakse arvesse kuus parimat turniiri tagasiulatuvalt. Ehk eelmise EMi lõpust alates arvestades. Kõik need, kes mängisid viimased turniire – näiteks Mart Tiisaar ja Dmitri Korotkov, kes said kaks 7. kohta – neil on ülihead võimalused EMile peale saada, sest nad peavad nüüd tegema veel neli enam-vähem turniiri,» selgitab Vesik.
Seetõttu muudeti ka Hollase ja Remmelga hooaja plaane ja alustati siiski varem ning minnakse märtsis Mehhikosse. Enne seda tehakse paarinädalane treeninglaager Tenerifel.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556203t1h69dd.jpg)