PM TRONDHEIMIS ⟩ FIS tahtis küll head, aga... ehk Kuidas on komberevolutsioon Kristjan Ilvest ja Co-d tegelikult mõjutanud?

Selleks, et päike kauem säraks, otsustas FIS astuda keskkonnasõbraliku sammu ja kombinesoonide arvu piirata. Vähemalt paberil. Päriselus kujunes asi aga mõneti teistsuguseks. Foto: Eero Vabamägi

Kuivõrd sõna «kombe» on argikeelne, eelistaks Ilmar Tomusk ja Co., et kahevõistluse ülekannetes ütleksid kommentaatorid ilusti välja «hüppekombinesoon». Päriselt nad «kombekülluse» vastu siiski midagi teha ei saa, erinevalt FISist…

Nimelt otsustas Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) tänavuse hooaja eel priiskavale «kombetamisele» kriipsu peale tõmmata – seda mitte enam eesti keele, vaid kahevõistluse ja suusahüpete reeglite vaatenurgast.

Kui varem võisid sportlased piltlikult öeldes iga etteaste järel lendoravakostüümi vahetada, siis sellest talvest tuleb kahevõistlejatel läbi ajada viie (!) ja suusahüppajatel kümne kombega. Ja seda läbi hooaja.

FISi loogika oli, et kuna nõnda kulub 500-eurose tükihinnaga kombesid vähem, säästetakse nii keskkonda kui ka raha. Viimane oli põhiargument, et saada reeglimuudatuse jõustamiseks pardale väiksemaid koondisi, kes ajavad nii ehk naa läbi vähemaga.