/nginx/o/2025/03/04/16695605t1h39fe.jpg)
Itaalia võõrustab esimest korda Eriolümpia talviseid maailmamänge, mis toimuvad Torino, Sestriere, Pragelato ja Bardoneccia piirkondades 8.–15. märtsini. Eestit esindavad Saapamaal 15 sportlast.
Itaalia võõrustab esimest korda Eriolümpia talviseid maailmamänge, mis toimuvad Torino, Sestriere, Pragelato ja Bardoneccia piirkondades 8.–15. märtsini. Eestit esindavad Saapamaal 15 sportlast.
Eriolümpia talvised maailmamängud toovad kokku üle 1500 sportlase 102 riigist. Mängudel osaleb üle 2000 vabatahtliku, ligi 3000 pereliiget ja üle 1000 treeneri ning delegatsiooni liikme.
Võistlused toimuvad kaheksal spordialal: mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, tantsusport, iluuisutamine, saalihoki, lumelauasõit, räätsajooks ning lühiraja kiiruisutamine. Spordisündmuse eesmärk on tõsta esile intellektipuudega inimeste erakordsed anded.
Eesti sportlased võistlevad järgmistel murdmaasuusatamises, tantsuspordis ja räätsajooksus. Itaaliasse sõidab 27-liikmeline delegatsioon, kuhu kuuluvad 15 sportlast ja 12 teenindava personali liiget.
Eesti delegatsiooni juht Rain Tölpus tõdeb enne võistlust: «Meie sportlased on mängudeks valmistunud juba pikka aega. Peetud on kolm ühist laagrit ja treenerite käe all on treenitud ka individuaalselt. Usun, et oleme spordipeoks valmis ja läheme andma endast parimat.»
Eriolümpia liikumise alusepanija on USA 35. presidendi John F. Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver, kes alustas 1962. aastal vaimupuuetega inimeste spordilaagrite korraldamisega.
1968. aastal loodi Special Olympics International ja korraldati esimesed maailmamängud Chicagos, USA-s. 1971. aastal lubas USA olümpiakomitee organisatsioonil kasutada nimetust olympic, tunnustades Eriolümpia suurt panust intellektuaalsete erivajadusega inimeste sotsialiseerimisel.
Hetkel ühendab Eriolümpia rohkem kui 5 miljonit vaimu- ja liitpuuetega sportlast enam kui 190 riigis. Eriolümpia maailmamängud toimuvad iga kahe aasta järel, vaheldumisi talvel ja suvel. Eesti Eriolümpia asutati 1989. aastal.