Lauluväljaku MK-etapil saab kaasa elada koguni 17 eestlasele
Toimetaja:Karl Juhkami
12. märts 2025, 07:30
Lauluväljaku MK-etapp 2023. aastal.Foto: Mihkel Maripuu
19. märtsi õhtul Tallinna lauluväljakul toimuval suusasprindi MK-sarja eelviimasel etapil on kohal üle 180 suusataja 29 riigist. Starti tulevad kõik hooaja liidrid, sest punktitabeli seis on pingeline ning Tallinna etapp saab olema sportlaste jaoks oluline punktide teenimise võimalus.
Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse andis oma nimekirja rahvusvahelisele suusaliidule üle 11. märtsil, kokku pääseb Tallinna lauluväljakul rajale 6 naist ja 11 meest.
Mehed: Alvar Johannes Alev, Martin Himma, Christopher Kalev, Henri Roos, Marko Kilp, Karl Sebastian Dremljuga, Ralf Kivil, Albert Unn, Richard Piho, Lars Piirmann ja Hendrik Peterson.
Lauluväljaku MK-etapi rada 2023. aastal.Foto: Mihkel Maripuu
Eesti koondise peatreeneri Aivar Rehemaa sõnul näitasid äsja Trondheimis lõppenud MMil sprindis häid tulemusi nii õed Kaasikud kui ka Mariel Merlii Pulles ning ta loodab, et kodupubliku tulise kaasaelamise toel võiks just nemad kõrges konkurentsis kvalifikatsioonsõitudest edasi pääseda.
«Meeste seas on asi lahtisem, kuid kui heidame pilgu aastasse 2023, siis Dremljuga pääses edasi ning tegi väga hea sõidu. Koduetapil võib juhtuda igasuguseid asju ja kui rahvas häälekalt toetab, siis loodan vähemalt ühte meie meest ka veerandfinaalis näha,» ütles Rehemaa pressiteate vahendusel.
Aivar RehemaaFoto: Karl Juhkami
2023. aastal Tallinna lauluväljakul esimest korda toimunud MK-sprindietapist on peatreeneril eredad mälestused. «See sündmus eristus kõikide tiimide jaoks kogu ülejäänud sarja võistlustest ning elevust 19. märtsil toimuva etapi eel on juba üksjagu palju. Korralduskohana on see ideaalne ja mõnusalt kompaktne ning sisuliselt südalinnas. Mind ennast üllatas publikumenu ja kogu atmosfäär, mis võttis prožektorite valguses peetud finaalide ajal väga võimsad pöörded.»
2023. aastal ainsana eestlastest veerandfinaali jõudnud Karl Sebastian Dremljuga saab lauluväljaku rada testida sellel reedel Eesti meistrivõistlustel teatesprindis. «See võiks anda sellise hea tunnetuse, kuigi sarnaseid tõuse olen viimasel ajal treeninud ka näiteks just Lõuna-Eestis Mammaste terviserajal. Oma mõtetes olen tõusunukke võttes pea alati lauluväljakul,» ütles Dremljuga.
Karl Sebastian Dremljuga 2023. aasta lauluväljaku MK-etapil.Foto: Mihkel Maripuu
Oma kahe aasta taguse tulemuse loodab ta üle sõita. «Annan endast kindlasti parima,» lubas suusataja ja nii nagu Rehemaa, ootab ka tema põnevusega just naiste sõite. «Võrreldes meestega on naistel hooaja vältel stabiilsus parem olnud.»
Dremljuga jätkas: «Tallinna lauluväljaku rada on unikaalne, ei meenugi ühtegi sarnast, kus kogu võistlus otsast lõpuni nii hästi jälgitav oleks. Näha oma silmaga, kuidas suusakuningas Johannes Høsflot Klæbo neid tõuse seal päriselt võtab, on erakordne. Vähe on neid kohti, kus saad pealtvaatajana maailmatasemele nii lähedal olla. Teleülekanne seda sulle ei paku.»
Karl Sebastian DremljugaFoto: Mihkel Maripuu
Ka tema eredaimad meenutused on seotud just publiku kaasaelamisega. «Ma tean, et eestlased võivad raja ääres olla üsna tulised ergutajad, aga just see laulukaare võimendus oli see, mis vinti ilmselt veelgi peale keeras. Põhimõtteliselt räägivad sellest ka kõik välismaa sportlased ning ootavad Tallinna etappi suure elevusega.»
Mariel Merlii Pullese ootused nii sündmusele kui kodupubliku ees võistlemisele on suured. «Ma arvan, et see üles-alla kiirete laskumistega rada on mul tavaliselt hästi välja tulnud. Suur ettevalmistus on suvel tehtud ja nüüd saab seda suusaõhtut nautida,» ütles ta ja lisas:
«Olen ise nii mudilaskooris kui ka lastekooris kaare all laulnud, eks näeb, kas 19. märtsil on sama rahvamass kohal ja elab nii omadele kui maailma tippudele südamest kaasa.»
Mariel Merlii PullesFoto: Eero Vabamägi
Kui jutuks tulid võistluse favoriidid, muutus Pulles mõtlikuks. «Maailma tipud on alati omaette klass. Jonna Sundling võib küll jõudemonstratsiooni näidata, aga sellisel tehnilisel rajal nagu lauluväljak, kus iga kurv ja tõus võib olukorda muuta, pole miski ette määratud. Just see teebki sprindi põnevaks – kunagi ei tea, kes lõpuks esimesena finišijoone ületab.»