Korvpallikrahhi retsept: kasin eelarve, törts ebaõnne ja tegemata lobitöö

Palliga Pärnu Sadama ääremängija Ivo Van Tamm, keda proovib takistada TalTech/Alexela ridades palliv Rasmus Andre. Eesti-Läti ühisliiga sõelmängudel ei osale tänavu kumbki, sest Eesti klubidest jõudsid kaheksa parema sekka üksnes BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool Maks & Moorits. Foto: Mailiis Ollino

Eesti-Läti ühisliiga põhiturniiri lõpptabelist vaatab korvpallisõbrale vastu nukker vaatepilt, sest kaheksa parema sekka ehk sõelmängudele pääses tänavu ainult kaks Eesti klubi. Ülejäänud kohad hõivasid Läti võistkonnad. Kui suure traagika ja krahhiga tegu on? Ja kes on süüdi?

Esmalt võrdlus varasemaga. 2024 mängis kaheksa parema seas kolm Eesti klubi (lisaks neli Läti ja üks Ukraina esindaja), 2023 oli veerandfinaalides Eestil neli, Lätil kolm ja Ukrainal üks esindaja ning 2022 Eestil viis ja Lätil kolm klubi. Seega vähemusse jäädi esimest korda mullu ja tänavu läks sootuks halvasti.

Tõsi, kahel Eesti klubil jäi edasipääsust puudu kõige napimalt. Kui BC Kalev/Cramo sai 28-mängulisel põhiturniiril teise ja Tartu Ülikool/Maks & Moorits kuuenda koha, siis TalTech/Alexela ja Rapla Utilitas jäid vastavalt üheksandaks ja kümnendaks, kuigi kogusid sama palju võite kui viimasena sõelmängudele jõudnud Ventspils.