/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)
/nginx/o/2012/04/25/1074656t1hca8c.jpg)
Kui Andre Villas-Boas märtsi alguses Londoni Chelsea juhendaja kohalt vallandati ja peatreeneriks edutati tema senine abiline Roberto Di Matteo, ei uskunud ilmselt keegi, et kevadel mängitakse jalgpalli Meistrite liiga finaalis. Ent järgmisest 15 mängust on Chelsea kaotanud vaid ühe ning kõige krooniks alistati poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes tiitlikaitsja Barcelona.
Viimaste nädalatega kangelase rolli kerkinud Di Matteo ise rõhutas vaid mängijate osakaalu, jäädes ise meeleldi tagaplaanile. «Nad andsid endast niivõrd palju ja väärivad seda. Tundub, et sel raskel hooajal saame vajadusel alati tulemuse kätte. Mulle näib, et see oskus on mängijatel geenides.»
Suhtleb palju mängijatega
Jalgpallis üldjuhul üleöö imesid ei juhtu ja seega tekitab Di Matteo edu kerget hämmastust. Chelsea klubi legendi Frank Lampardi sõnul peitub itaallase edu saladus oskuses luua õige õhustik. «Tema kirg ja armastus klubi vastu on ilmselged ning see võidab fännide südameid.
Ta on lihtsaid asju õigesti teinud ning kõikidesse enesekindlust süstinud. Treeneritöö juures ongi ju üks tähtsamaid asju oskus iga mängijani jõuda,» lausub klubi raudvara.
Itaallane ise kinnitab samuti, et on hoolealustega alati hästi läbi saanud. «Räägime. Vahetame arvamusi ja lõpuks langetan ma ise otsuse. Aga ma kuulan, mida nad ütlevad. Vastutus igaks mänguks mehed ja taktika välja valida langeb minu õlule. Ent see meeskond kubiseb liidritüüpidest. Pean neisse uskuma,» ütleb ta.
Villas-Boasele heideti ette, et ta ei suutnud oma autoriteeti John Terry ja Dider Drogba suguste kogenud mängijate üle maksma panna. Di Matteo kinnitab, et hoolimata heast läbisaamisest mängijatega ei lase ta kellelgi endale pähe istuda. Tal polevat riietusruumis ainsatki sõpra, veel enam – neid ei ole tal üldse.
«Kui keegi tuleb ja ütleb, et kohtus hiljuti minu sõbraga, siis tean, et ta valetab. See on minu elunägemus. Olen 41-aastane ja elus juba üht-teist kogenud,» märgib itaallane ajakirjale FourFourTwo antud intervjuus.
Kui uurida sellise paradoksaalse olukorra algeid, vihjab Di Matteo 2000. aastale ja õnnetule jalaluumurrule euromängus St Galleni vastu, mis vaid 31-aastaselt tema mängijakarjääri lõpetas.
«See oli minu jaoks raske aeg, ent samas hea võimalus mõista, kuidas inimsuhted toimivad. Mõistsin paljut. Olen lihtsalt realist. Jah, minu sõbraks on tõesti raske saada. Aga ma pole niisugune jalgpalli pärast. Elukogemused on mind selliseks vorminud.»
Šveitsis sündinud Di Matteo jõudis pärast karjääri kodumaistes klubides kuulsasse Rooma Laziosse ning sealt 1996. aastal Chelseasse. Londoni klubis kerkis itaallane kiirelt fännide lemmikuks, kuni ränk vigastus edasisele eduteele kriipsu peale tõmbas.
Kaheksa aastat pärast mängijakarjääri sunnitud lõppu naasis Di Matteo jalgpalli juurde ning tõestas end MK Donsis ja West Bromwich Albionis võimeka treenerina. Kuid isegi Meistrite liiga võitmine ei pruugi teda Chelsea omanikult Roman Abramovitšilt hundipassi saamisest päästa.
Seda teab omal nahal hästi 2008. aastal Londoni klubi tüüri hoidnud Avram Grant, kes viis Chelsea ajaloo jooksul esmakordselt ses sarjas finaali, ent vallandati vaid mõni päev pärast kaotust Manchester Unitedile. Grant usub, et Di Matteo on väärt paremat, ent nimetab Abramovitši etteaimamatuks meheks.
Tulevik ikkagi lahtine
«Roberto väärib veel vähemalt ühte aastat,» sõnas Grant BBC-le. «Kuid vahel mõtleb Abramovitš teisiti kui teised. Minu ajal mängisime uskumatut jalgpalli, kuid ta otsustas, et ma ei jätka. Ei või iial teada. Samas, ta on palju treenereid vallandanud, ent siis läks ka meeskonna mäng allamäge.
Hetkel näib mulle, et mängukõver on tõusuteel ja Di Matteol võimalus jätkamiseks olemas,» leidis Grant.
Leidub siiski ka neid, kes usuvad, et itaallane pole õige mees Chelseat pikemalt ohjama. «Di Matteo on teinud head tööd, aga kui teda ei peetud meeskonna ümberehitaja ameti vääriliseks eelmisel suvel, siis ütleb terve mõistus, et ta ei ole mees, kellega järgmisel hooajal jätkata,» leiab Independenti ajakirjanik Sam Wallace. «Isegi kui Chelsea finaali võidab, ei muuda see tõsiasja, et nad vajavad muutust. Nende hooaeg on olnud kehv ja suvist ümberehituskuuri ei saa edasi lükata.»
Tõepoolest, finaalipääs ei muuda tõsiasja, et koduliigas hoitakse alles kuuendat positsiooni ja Meistrite liiga koht on nelja punkti kaugusel. Reaalsemgi on loota eurokarika võiduga kaasnevale vabapääsmele. Chelsea ja Roberto Di Matteo saatus sõltub teisipäevasest triumfist hoolimata seega ikkagi sellest, mis juhtub 19. mai õhtul Allianz Arenal.
ROBERTO DI MATTEO
Mängijana:
• 1988–1991 Schaffhäusen
• 1991–1992 Zürich
• 1992–1993 Aarau
• 1993–1996 Lazio
• 1996–2002 Chelsea
Itaalia koondises:
• 1994–1998 34 mängu, 2 väravat
Treenerina:
• 2008–2009 MK Dons
• 2009–2011 West Bromwich Albion
• 2012–… Chelsea