VIDEO ⟩ Madis Mihkels teenis ajaloolise poodiumikoha: kartsin viimast 20 km väga

Madis Mihkels tegi elu ühe parema võistluse. Foto: X/@EFprocycling

Belgias toimunud UCI 1. kategooria ühepäevasõidul Brugge-De Panne (195,6 km) teenis Madis Mihkels (EF Education – EasyPost) väga tugevas konkurentsis kolmanda koha.

Võistlus lõppes grupifinišiga, kus eestlane jäi alla Juan Sebastian Molanole (UAE Team Emirates - XRG) ja Jonathan Milanile (Lidl - Trek). Võitja aeg oli 4:07.23.

Juan Sebastian Molano launched at around 500 metres to go, trying to catch what was left of the bunch unawares and hung on to win

Unfortunately, Classic Brugge - De Panne Men turned into a proper crash fest in the final few kilometres#ClassicBruggedePanne #BruggedePanne pic.twitter.com/BQ4jGkV5x3

— Mathew Mitchell (@MatMitchell30) March 26, 2025

Tegemist oli mullusel EMil pronksi teeninud Mihkelsi elu ühe parema võistlusega.

​«See tähendab mulle päris palju. Jõudsin esimest korda World Tour'il poodiumile, nii et võin rahule jääda,» pajatas ta Eurospordile.

​Mais 22. sünnipäeva tähistav rattur tunnistas, et võistlus oli tavapärasest pingelisem. Viimastel kilomeetritel tuli ette palju kukkumisi, neist üks karmimaid 900 m enne lõppu.

«Kogu sõit oli nii närviline. Kartsin viimast 20 km kõvasti. Aga olen õnnelik, et suutsin kukkumist vältida,» mõtiskles Mihkels.

«Tavaliselt ma hirmu ei tunne, aga sel korral oli kuidagi eriti stressirohke võistlus.»

3rd place for Madis Mihkels after a chaotic finish at the Classic Brugge-De Panne.

We hope the riders involved in the crash in the final kilometers are ok. 🫶 pic.twitter.com/s4sHmbqw7m

— EF Pro Cycling (@EFprocycling) March 26, 2025

Klassikute hooaeg jätkub Mihkelsi jaoks juba reedel, kui kavas on E3 Saxo Bank Classic. Ka see kuulub UCI 1. kategooriasse.

«Olen ise väga rahul ja tiim on samuti minuga väga rahul. Nad ütlesid mulle täna, et nad ei ole väga ammu World Tour​'i tasemega ühepäevasõidult poodiumikohta saanud,» lisas Mihkels hiljem Eesti Jalgratturite Liidu pressiteates.

«See sõit oli 100 protsenti kõige hullem, mis ma kunagi olen teinud. Ma ei ole varem reaalselt niimoodi viimased 20 kilomeetrit kartnud. Kukkumisi oli igal pool ja närvilisi olukordi oli kogu aeg. Mul ei olnud lõpus enam ühtki tiimikaaslast ka abis. Olen rahul, et suutsin kõiki kukkumisi vältida ja õigel ajal oma lükke teha, et ette minna. See pesumasin oli seal räige. Umbes neli kilomeetrit enne lõppu olin possal (kohal – toim.) 70, kuid õnneks siis, kui vaja oli, olin ees. Ma olen väga rahul.»