:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/29/16744510t1h6bad.jpg)
Venemaa viimaste aegade üks edukamaid naistennisiste Darja Kasatkina teatas, et ta esindab nüüdsest hoopis Austraaliat. Ta ei pruugi jääda aga sugugi ainsaks, kes kodakondsust vahetab.
Erinevalt paljudest teistest spordialadest ei tõrjutud tennises Ukraina sõja agressorriike rahvusvaheliselt areenilt eemale. Küll aga seati teatavaid piiranguid. Näiteks ei saa Vene ja Valgevene mängijad võistelda enda lipu all ja võistkondlikel mõõduvõttudel. Lisaks ei toimu neis riikides enam ametlikke turniire.
Mõnda aega tagasi kodumaa meediale antud intervjuus tunnistas Venemaa tenniseliidu president Šamil Tarpištšev, et vähemalt 20 nende tennisisti meelitatakse mõne teise lipu alla. «Olukord on karm: meil pole võistlusi, liigad ei tööta, tulu puudub ja samamoodi ka reservid. Meil mängib piiri taga 1000 tennisisti, kes võivad hakata esindama teisi riike,» selgitas ta, ja lisas, et neil lihtsalt puuduvad vahendid oma sportlaste toetamiseks.
«Paljusid «töödeldakse», vähemalt 20 mängijat võib lähiajal kodakondsust vahetada.»
Tõsi, meeletult suure tennisistide arvu juures pole raha kunagi kõigile jagunud. Juba enne Ukraina sõda jättis kodumaa nii mõnigi Venemaa äss. Viimaste aegade parima näitena võib tuua Jelena Rõbakina, kes esindab 2018. aastast Kasahstani ning kes võitis nende lipu all ka Wimbledoni suure slämmi turniiri (2022).
Nüüd, pärast Kasatkina lahkumist on WTA esisajas siiski jätkuvalt 12 venelannat. Samas räägib Tarpištšev oma mures pigem tugevatest tegijatest, mis tähendab, et (lähi)tulevikus võib nende positsioon maailma tennises oluliselt muutuda.