Paralümpiale jõudnud kurlingumängija: kodus olin kadunud objekt ja olen veel aasta aega kadunud

Kätlin Riidebach ja Ain Villau ning nende treener Aleksander Andre. Foto: World Curling / Ansis Ventins

Esimeste Eesti sportlastena kindlustasid ametlikult koha järgmisel aastal peetavatele Milano Cortina talimängudele mitte keegi tavaolümpial osalejatest, vaid ratastoolikurlingu mängijad Kätlin Riidebach ja Ain Villau. Šotimaal peetud MMil pronksi võites säilitati lõpuni kivikõva närv.

Võistluse käigus selgus, et olümpiakoha hind kujunes kõrgeks, selle saamiseks tuligi just võita medal. Arvesse läksid nii tänavuse kui ka kahe eelmise MMi – kus Riidebach esindas Eestit koos Mait Mätasega – tulemused. Olümpiarongile pääseti viimasena, Slovakkiaga teeniti võrdselt punkte ning otsustavaks sai eestlaste parem tulemus viimasel võistlusel ehk tänavu.

Et parasportlased hoiavad kokku, näitab Riidebachi südamest tulnud kommentaar: «Meid lohutab teadmine, et Slovakkia pääses paralümpiale vähemalt võistkonnaga, nii et midagi me neilt nagu ära ei võtnud. Neil ei ole nii palju mängijaid – kes mängivad segapaari, kuuluvad ka suurde võistkonda. Ning kuivõrd Milano olümpial tohib üks mängija osaleda ainult ühes mänguliigis, pidanuksid slovakid edu korral valima, kummas nad mängivad.»