Ennastki mitmel korral üllatanud Taaramäe jäi Türgis lõpuks esimesena pjedestaalilt välja

Rein Taaramäe (keskel). Foto: Kinan Racing Team

Jalgrattur Rein Taaramäe (Kinan Racing Team) ei pinguta enam päris nii kõvasti kui varem, kuid Türgis peetud Mersini velotuuri (UCI 2.2) neljas koht tõestab, et tase pole kuhugi kadunud.

Finaaletapil sõideti 120 kilomeetrit Mersini linnas. Grupifinišis teenisid kaksikvõidu poolakad Jakub Mareczko (Mazowsze Serce Poski; 2:28.06) ja Tomasz Budzinksi (Voster ATS Team). Kolmanda koha sai Eritrea rattur Milkias Maekele (Bike Aid). Taaramäe veeres üle finišijoone 77. positsioonil.

«Peaeesmärk oli sõidul terveks jääda, sest enne etappi oli juba selge, et kokkuvõttes muutusi ei tule,» rääkis Taaramäe pressiteates. «Mul on hea tiim ja nende ülesanne oli see neljas koht ja 20 UCI punkti minu näol koju tuua.»

Mersini velotuuri võitis Lõuna-Aafrika Vabariigi rattur Stefan de Bod (Terengganu Cycling Team), jättes selja taha belglase Lennert Teugelsi (Tarteletto – Isorex; +0.41), taanlasest klubikaaslase Mathias Bregnhöj (+1.01) ja Taaramäe (+1.10).

Tuuri ajal üllatas Taaramäe paaril korral ennastki. Näiteks esimese etapi 11. koha järel ütles ta: «Tõusudel on veidi raske. Olen nagu seal, aga paremat ei suuda. Samas pole ka kehva. Pigem on päris hea olla. Lihtsalt lihasmass on sel aastal liiga suur saanud, ent üldiselt on vorm hea.»

Laupäeval mägise etapi neljanda kohaga põhimõtteliselt sama lõpp-positsiooni kindlustanuna märkis Taaramäe: «Ma pole küll parimas ronimise hoos, aga mu vastupidavus on ulme. Noored kukuvad järjest selja tagant ära. Ma küll kannatasin samuti päev otsa ja lihtne ei olnud kordagi, aga iga tõusu järel jäi mehi eest vähemaks. Kogemused aitasid keerulistel laskumistel hästi jõudu säästa ja energiat oskan ma tõusudel väga hästi jaotada. Õige toitumine on samuti sisse kodeeritud. Sellised nüansid ja aastatega läbi vändatud kilomeetrid annavad taseme ja eelise.

Kui neli kilomeetrit jäi finišini, läksid kolm paremat oma teed. Jäin neist koos kahe kaaslasega isegi 30 sekundi kaugusele, ent lõpuks suutsin finišis võitjale vaid 35 sekundiga kaotada. Suutsin viimasel kahel kilomeetril võtta veel oma diislist, mis võtta andis ja raputasin kaks kaaslast maha, lisaks sõitsin kolmandale mehele uuesti 10–15 sekundit lähemale. Olen rahul tulemusega, sest ma pole parimas ronimisvormis.»