/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/02/16816553t1h8a57.jpg)
Viiendat korda saavad eri spordialade esindajad kevadel kokku ja selgitavad Eesti meistri sellisel lõbusal alal nagu discijooks.
Sa ei tea, mis on discijooks? Kindlasti aga tead, mis on laskesuusatamine. Discijooksus asendab suusatamist jooksmine ja laskmist discgolfi ketaste korvi viskamine. Kokku tuleb läbida viis ühekilomeetrist ringi, «tiirus» visatakse viiel korral viis ketast viie meetri pealt korvi, eksimuse järel tuleb minna 75-meetrisele trahviringile, kirjutab Märt Roosna pressiteates.
Võistluse kutsus ellu novaatorlik ettevõtja Marti Soosaar 2020. aastal, viimati võeti mõõtu tunamullu Tartus, siis võidutses naiste klassis laskesuusataja Tuuli Tomingas ja meeste hulgas jooksja Olavi Allase. Varem on meistriks kroonitud ka suusataja Martin Himma, laskesuusataja Grete Gaim, jooksjad Kelly Nevolihhin ja Laura Maasik jt.
Tänavu toimub võistlus sel laupäeval Elvas, stardipauk antakse kell 15.00, korraldajad teevad põnevast võistlusest ka otseülekande, kommentaatoriteks on Soosaar ja Aare Jamnes.
Meeste klassis puudub tiitlikaitsja Allase, seega suursoosikuks on korra varem võitnud ja kahel korral teiseks tulnud Himma. Huvitav on näha, kas talle saab vastu sel alal debüteeriv kahevõistleja Kristjan Ilves. Stardis on ka olümpiakogemusega endine 400 m tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor ja laskesuusataja Kalev Ermits, Eesti laskesuusakoondise treener Karel Viigipuu ja jooksutreener Margus Pirksaar.
Naiste hulgas ei saa Tomingas tulla tiitlit kaitsma, seega on varem kahel korral teiseks jäänud laskesuusatajal Johanna Talihärmil hea võimalus võtta lõpuks kuldmedal. Kuid nagu ta ise ausalt tunnistab: ketaste viskamine pole ta trump (senine tabavus 28%).
/nginx/o/2025/05/02/16816550t1h9e52.jpg)
Läbi aegade parimat keskmist visketabavust on näidanud kümnevõistleja Karl Robert Saluri ja suusamees Sten-Mark Virro (mõlemal 88%), seevastu põhikohaga discgolfar Albert Tamm on olnud jooksuringide järel nii röötsakil, et on tabanud 76-protsendiliselt, jäädes alla isegi võrkpallikoondise peatreenerile Alar Rikbergile (kelle jooksukiirus on jällegi salastatud 75 aastaks).
Spordiala leiutaja Soosaare sõnul sai võistlus välja mõeldud koroona-aastal, et kui piirangud maha võeti, saaks kohe midagi teha. «Idee oligi selles, et mitte kusagil mitte midagi ei toimunud, nii tegimegi selle discijooksu võistluse,» meenutas Soosaar toreda spordiala sündi.
Milliste mõtetega sportlased võistlusele vastu lähevad?
Võta palun oma senised discijooksu kogemused kokku kolme märksõnaga!
Martin Himma (suusataja): Lõbu, kaos, võidutahe.
Kristjan Ilves (kahevõistleja): Puudub igasugune kogemus.
Jaak-Heinrich Jagor (endine tõkkesprinter): Jooksuvorm saab alati parem olla.
Margus Pirksaar (endine jooksja): Põnev, ettearvamatu ja väljakutsuv.
Karel Viigipuu (endine laskesuusataja): Liiga kiire algus (esimene ring), hea seltskond, võidutahe.
Marek Pihlak (endine võrkpallur): Päris esimene kord.
Johanna Talihärm (laskesuusataja): Majaringid, uuenduslik tehnika ja 2. koht.
Ingrid Kiisk (endine võrkpallur): Raske, ebameeldiv, viimane (koht).
Kristi Helekivi (hobisportlane, Supilinna parim biostatistik): Viiest viis, tutvused, (positiivne) emotsioon.
Kuidas on läinud spetsiaalne ettevalmistus discijooksuks? Kas võib öelda, et see on su hooaja üks tähtsamaid etteasteid?
Himma: Disci on mängitud rohkem kui kunagi varem. Eelmise võistluse viimane tiir on meeles ja jätkuvalt valus. Nii palju ei tohi mööda visata, ehk sellele olen keskendunud see aasta. See võistlus on kindlasti väga tähtsal kohal, sest see on hooaja esimene võistlus ja kes siis ei tahaks hooaega võidukalt alustada.
Ilves: Ettevalmistus on olnud väga hea ehk see puudub, aga kuna tegemist on esimese võistlusega hooajal, siis kindlasti on üks meeldejäävamatest.
Jagor: Ette on valmistatud kolm nädalat ja see on juba rohkem kui eelnevatel kordadel.
Pirksaar: Täna osalen spordiüritustel eelkõige ägeda seltskonna, üritust saatva meeleolu ja õhustiku pärast. Saavutused või koht poodiumil on tänaseks saanud teisejärguliseks. Aga egas ma midagi kergelt kingi, ikka pingutan maksimaalselt.
Viigipuu: Ettevalmistus kaootiline, kuid midagi olen selle jaoks teinud ikka. Võib juhtuda, et see jääb hooaja tähtsaimaks etteasteks, aga ma loodan, et nii ei lähe.
Pihlak: Ettevalmistus on läinud ideaalselt – haigused ja vigastused pole kimbutanud. Jooksutreeninguid on kogunenud täpselt 0 kilomeetrit, aga siit ongi väga hea üllatada.
Talihärm: Olen valmistunud samamoodi nagu eelnevatel aastatel, täpselt plaani järgi, mis sisaldab täielikku visketrennide puudumist ja ka muude treeningute vahele jätmist. See on hooaja avastart ja ka kulminatsioon ehk kindlasti discihooaja kõrghetk.
Kiisk: Ettevalmistus puudub. Tõenäoliselt on see selle hooaja ainuke etteaste, nii et: jaa.
Helekivi: Sõin teist päeva järjest pastat.
Keda pead oma peamiseks konkurendiks võitluses kuldmedali eest?
Himma: Kristjan Ilvesega saame maid jagada, loodan, et tal ikka hea uni tuleb ja pinge liiga suur pole...
Ilves: Mulle tundub, et Martin Himma on päris kõva käpp selles.
Jagor: Laskesuusatreener Karel Viigipuu.
Pirksaar: Kõige suurem konkurent on ikka enda värisev käsi. Kui nulliga visata, siis poodium on tehtav.
Viigipuu: Martin Himma ja Kristjan Ilves.
Pihlak: Kõige rohkem pelgan tuult.
Talihärm: Peamiselt võivad mu teekonda kullani takistada discid ja mingil määral ka korv.
Kiisk: Iseennast.
Helekivi: Arvasin, et Tuuli (tiitlikaitsja Tuuli Tomingas, kes viibib samal ajal koolitusel – toim) tuleb lihtsat medalit võtma, aga stardiprotokolli nüüd põhjalikumalt analüüsides ja Sportosele tuginedes loodan, et Helena Vähi on võtnud aega, et puttimist harjutada.
Kui sa saaksid discijooksu reeglites või ülesehituses ühe asja muuta, siis mis see oleks?
Himma: Võimalus sekundeid võita, kui disci kaugemalt korvi viskad. Näiteks 10 meetri pealt, kui sees, võidad 10 sekundit, aga kui mööda, siis ikkagi trahviring. Võib teha viimase tiiru eriti huvitavaks.
Ilves: Lühendaksin jooksudistantsi veidi.
Jagor: Jooksu osakaalu vähendada. Eraldistardist teeks sprindi laskesuusa mõttes.
Pirksaar: Ei muudaks midagi. Kõik on väga hästi paigas.
Viigipuu: Ma ei muudaks midagi.
Pihlak: Tooks disci asemel sisse mõne võrkpalli elemendi – temporünnaku näiteks.
Talihärm: Korv võiks olla nagu hoovispordis ikka – enda ees käsi korviasendis hoidev kaasmängija.
Kiisk: Distants veel lühemaks.
Helekivi: Arvestades mu kahe aasta tagust 19 möödaviset 25-st, siis võiks reegleid muuta nii, et kui sul on rohkem kui viis putterit kaasas (laenan needki küla pealt kokku), siis võid neid loopida ja ei pea trahviringe jooksma.
Kui palju on sel alal ühist sinu põhialaga?
Himma: Palju. Vastupidavus on üks võti, kuidas võistlus võita nii discijooksus kui suusatamises.
Ilves: Päris palju. Tuleb suuta mõlemat ala võrdselt hästi teha.
Jagor: Ainuke sarnasus on võistlusdress.
Pirksaar: Esmalt loomulikult jooksu osa on üks ühele sama, aga lisaks tuleb kogu aeg kalkuleerida peaga, et millal mida võib pingutuse mõttes teha.
Viigipuu: Väga sarnane ülesehitus laskesuusatamisega. Äärmiselt nõudlik ala, kus peab kõrge intensiivsusega säilitama fookust ning osav olema.
Pihlak: Täpne käsi ja külm närv.
Talihärm: Mõlema ülekajastusest on Priit Pullerits sama häiritud.
Kiisk: Täpsus disciviskel ja rünnakul/servil leida õige koht.
Helekivi: Arvuti taga istumisega?