Kurlingu segapaaride MMil koos paarilise Harri Lillega mulluse hõbemedali tänavu neljanda koha vastu vahetanud Marie Kaldvee tõdes, et kaotatud pronksimäng küll kripeldab, ent õnnetunne olümpiapääsmest on suurem.
«60 protsenti õnnelik ja 40 protsenti kripeldab, aga pigem ikka õnnelik, sest aastaid oleme olümpiakoha nimel vaeva näinud. Alagrupiturniiri viimase mängu ajal vaatasime juba, et see hakkab ära libisema. Siis hakkas eriti hirmus, aga nüüd kui koht käes ja Kanadast ka jagu saadud, on selle saavutuse üle väga hea tunne,» rääkis Kaldvee.
MMi võõrustanud Kanada paari alistamine veerandfinaalis oli eriti magus. «Kui mängida kohaliku võistkonnaga, siis jäähallis on kohe kuulda, et publik muutus väga morniks, kui meie nende vastu juhtima läheme. Võtame neilt jõu ära ja saame selle jõu endale juurde,» sõnas Kaldvee.
Eesti kurlingumängija hinnangul tuleb see jõud kasuks ka järgmise aasta taliolümpiamängudel, kus kohtutakse täpselt sama vastasega. «Kanadat esindab Milano-Cortina taliolümpial sama paar ning kindlasti on meil väike emotsionaalne eelis, et neid tänavu MMil võitsime.»
Läbi terve MMi pälvis palju tähelepanu Eesti mängijate omavaheline väga selge ja konkreetne ja valjuhäälne kommunikatsioon. Kaldvee märkis, et hääle hoidmiseks jõi ta igal õhtul sooja teed.
«On olnud turniire, kus mul poole peal läheb hääl ära, sest karjuda on vaja. Jäähallis toimub ju mitmeid mänge korraga ning teistest on vaja üle olla. Kui teised tiimid on häälekamad, peab ka ise valjem olema.»
Suhtluse ja sõnumite selguse eest kiitis Kaldvee aga tiimi spordipsühholoogi Snežana Stoljarovat. «Omavaheline kommunikatsioon on meil viimased kolm-neli aastat olnud suhteliselt sarnane sellele, mida võis näha praegusel MMil. Oleme ainult väikeseid asju timminud. Ladusaks muutus see siis, kui hakkasime koostööd tegema Snežanaga, kes sättis selle väga hästi paika.»