Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks kandideeriva Ragnar Klavani kampaania jõudis täna järgmise väljakuulutatud verstapostini, kui Erinevate Tubade Klubis toimusid Klavani Kärajad.
Lisaks Klavani tiimi kuuluvatele inimestele ja nendega seotud klubide esindajatele oli ETK-sse kogunenud paarkümmend inimest. Kärajate põhiosa oli kinnine. Enne arutelupäeva algust usutles Postimees Klavanit.
Ragnar, mida need kärajad sinule ja sinu kampaaniale peavad selgeks tegema? Miks sa oled need korraldanud?
Mis siis on nende mõtted ja kuidas saab neid kasutada programmi raames. Ja kui meid saadab edu, siis peab programmist välja kooruma arengukava.
Oma programmi esitlesid esimest korda jaanuaris ja täiendatud versiooni paari nädala eest. Kui valmis see programm praegu on?
See on valmis selles suhtes, et põhiplokid on olemas. Ja nüüd me läheme rohkem süvitsi teemadesse. Kui varasemalt oli [jutt], et [programm] on liiga pealispindne, siis eesmärk oligi suund kätte anda ja nüüd igasse teemasse rohkem süvenenumalt minna.
Kuidas kirjeldad teekonda jalgpalliliidu presidendiks kandideerimisest teatamisest praeguseni? Möödunud on peaaegu pool aastat. Kuidas sa selle aja kokku võtad?
Isiklikult väga hariv. Äge ja meeldiv teekond on olnud. Kuna olin täiskasvanueas elanud ainult välismaal ja nüüd viimased pea neli aastat Eestis tagasi, siis polnud ma kõigi [jalgpalliliidu] liikmetega kohtunud. Juba see teekond oli väga meeldiv – kohtuda nende särasilmsete inimestega, kes üle Eesti jalgpalli panustavad. Teevad seda ihu ja hingega. Seda esiteks. Teiseks on minu persooni areng teinud suure tõusu.
Kuidas täpselt?
Ütleme nii, et hüpata 10. detsembril sügavasse vette, varasem kogemus puudus, siis selle koha pealt on see teekond olnud väga arendav. Ja inimesed, kellega koos teekonna ette võtsime, on aidanud mul areneda.
Võrreldes 10. detsembrit 2024 tänase päevaga, siis kas sinu šansid valimised võita on paranenud?
Me kohe kindlasti oleme seal, kus arvasime, et oleme. Lõppvõistluses tugevalt sees. Grande finale 19. juunil näitab ametlikult, kus üks või teine kandidaat on.
Mis sa ütled neile, kelle sõnul oled sa 18:70 kaotusseisus?
Siis tulge valima ja tehke oma hääl kuuldavaks. Kindlasti pole olukord selline nagu praegusel hetkel paberil on see olukord. Ei hakka detaili minema, mis on vahe kandidatuuri ülesseadmisel ja anonüümsel hääletusel.
Sinu ja Aivar Pohlaku strateegiad paistavad olevat väga erinevad. Sinu oma silmnähtavalt väga avalik. Sa teed asju avalikkusega ja avalikkusele. Miks niimoodi?
Sest et mina ja minu tiim leiab, et selles ongi meie tugevus. Kui igaüks kuskil vaikselt nokitseb, siis ongi olukord selline nagu ta praegu on. Et midagi suurt korda saata, peab see olema väga-väga kõrgel ja väga-väga heal tasemel. Seda me üritamegi luua. Esiteks on vaja luua inimeste vahel usaldus ja siis nad hakkavad koostööd tegema ning koostööst tuleb innovatsioon tavaliselt.
Kas sa arvad, et sinu ja sinu tiimi poolt avalikkusele pööratav suur tähelepanu jõuab lõpuks ka nende umbes 106 inimeseni, kes 19. juunil hääletavad?
Ma tõesti loodan. Eks inimeste kaasamine ja demokraatia on selline pikaldasem teekond. Lihtsam on alati kellelgi need otsused vastu võtta. Aga ma leian, et see on ainuõige tee. Muidugi see teekond on natuke pikem, aga see ei tähenda, et seda teekond ei peaks ette võtma.