Skip to footer
Saada vihje

Laskesuusakoondis värbas 32-aastase pealiku. Kõiv: nooremad Norra treenerid on end hästi tõestanud

Eesti laskesuusatajate uued treenerid Håvard Gutubø Bogetveit (vasakul) ja Martin Gultvedt Winger.

Eesti laskesuusaliit valis uueks peatreeneriks 32-aastase norralase Håvard Gutubø Bogetveiti, kel on juhendajakogemust vaid mõni aasta. Alaliidu spordidirektor Kauri Kõiv selles ohtu ei näe.

«Kindlasti on igal värbamisel omad riskid, kuid nooremad Norra treenerid on viimasel ajal end hästi tõestanud,» ütles Kõiv Postimehele.

Pressiteates märkis ta, et norralastest juhendajate kaasamine tähendab Eesti ja Norra alaliitude senise koostöö loogilist jätku. «Nüüdseks juba kaks aastat kestnud koostöö on olnud kasulik ja uute treenerite valikul konsulteerisime ka Norra alaliiduga,» ütles Kõiv.

Viimastel aastatel olid nii Bogetveit kui ka Eesti järelkasvukoondise treeneriks valitud Martin Gultvedt Winger ametis Norra eratiimis Team 1.5. Seejuures juhendas Wimber Bogetveiti tema viimastel sportlaseaastatel.

Kõivu sõnul kandideerisid Bogetveit kui ka Winger Eesti laskesuusakoondise peatreeneri kohale. Nad saatsid avalduse eraldi, mitte tiimina. Ent kui esimese valikusõela järel kaldus kaalukauss Norra poole, tekkis mõte püüda värvata mõlemad mehed, sest järelkasvukoondise peatreeneri koht oli samuti vaba.

Laskesuusaliidu spordidirektor Kauri Kõiv.

«Nemad kaks eristusid teistest. Esmalt tekkis meil küsimus, kumb võiks olla parem kandidaat? Seejärel aga tegime Martinile ettepaneku, et kuidas oleks, kui võtaksid enda hoole alla järelkasvukoondise? Ta nõustus ja nõnda saamegi nüüd loota nende sünergiale. Nad on juba varem teinud tihedalt koostööd, teavad teineteist hästi ning eeldame, et hea koostöö jätkub ka Eesti rahvus- ja järelkasvukoondise juhendamisel,» selgitas Kõiv.

Kui oli selge, et austerlase Stefan Lindingeriga enam ei saa jätkata, ei olnud Kõivu sõnul kohe esimesel hetkel selge, millises suunas soovitakse edasi liikuda. «Kaks järgmist hooaega on meile ju väga tähtsad,» märkis ta.

Järgmisel talvel toimuvad Milano Cortina taliolümpiamängud, hooajal 2026/27 aga korraldatakse Otepääl MM. Norra treeneritega pandigi plaanid paika 2027. aasta kevadeni.

Kuivõrd ees ootab olümpiahooaeg, mille eel suurte muutuste tegemine on alati seotud riskiga, siis kas alaliit soovis esimese hooga pigem jätkata Lindingeri stiilis või mitte?

«Jah, enne olümpiat tehtavad muudatused tähendavad alati keerulist küsimust. Loomulikult mõtlesime, kas tahame edasi minna pigem samamoodi või mitte. Oli sportlasi, kellele Lindingeri süsteem ei sobinud ja oli neid, kellele sobis. Olime kahevahel. Ent kui läks valikuprotsessiks, jõudsime äratundmisele, et võiks proovida Norra süsteemi.

Nad lähenevad sportlastele rohkem individuaalselt, kellelgi käsi murdma ei hakata. Nad on nooremad treenerid, alles hiljuti olnud ise sportlased ja teavad, et võiduni võib viia mitu teed.

Suusarajal on viimasel ajal olnud kõige kiiremad Skandinaavia treenerite õpilased. Ka soomlaste viimase aja edu taga on Norra treenerid. Nende metoodikas on olulisel kohal anaeroobsel lävel tehtavad treeningud. Meie vaatevinklist on see tähtis just noorte osas, kel vaja põhja laduda,» rääkis Kõiv.

Kandidaate tuli kokku viis-kuus. Eesti alaliidu laual olid ka näiteks Poola koondise peatreeneri Rafal Lepeli ja varem Saksamaa koondist juhendanud sloveen Uroš Velepeci avaldused.

Kommentaarid
Tagasi üles