LHV Maijooksu korraldajal tõmbab silm stardipauku kuuldes niiskeks

LHV Maijooks ei jahi rekordeid, vaid pakub vägevaid emotsioone. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

„LHV Maijooksu stardipaugu ajal on alati seletamatu ning ülev tunne. Silma tõmbab niiskeks,“ ütleb Mati Lilliallik, kes on koos oma tiimiga vedanud sündmust aastast 2009.

Ta jätkab: „Maijooks ei ole tulemuse taga ajamine. See on ühestegemise rõõm, mida tegelikult võiks ühiskonnas rohkem olla. See on kirjeldamatu tunne, mida peab ise kogema, kas korraldaja või osalejana. Seda tunnet on nii kirjeldanud ka meie partnerid.“

Pikk ajalugu, palju emotsioone

Maijooks on Eesti suurim naiste liikumis- ja spordisündmus. Esimene maijooks toimus juba aastal 1988 Maiklubi eestvedamisel, meelitades tervisejooksu tegema paarsada naist. Praeguseks on maijooksust saanud Eesti suurim naistele mõeldud tervise- ja liikumisüritus, millest on aja jooksul osa saanud üle 300 000 naise.

„Maijooksust on saanud fenomen, mis on justkui alati olemas olnud – igakevadine rõõmusõnum! Maijooksust ja liikumisharrastusest on saanud sünonüümid,“ arutleb Lilliallik.

„Maijooks ei ole võistlus, sest võidu jookseb käputäis naisi. Tegelikult on maijooks omamoodi hoomamatu naiste ühine energia. See tõstab ihukarvad heas mõttes püsti kõigil, kes lauluväljaku ümbrusesse satuvad. Väikese Eesti kohta on see fenomen, et igal aastal saab enam kui 10 000 naist niimoodi kokku. Liigutakse koos ja tuntakse rõõmu. Kuuldavasti vaatavad ka paljud naaberriigid seda sündmust kadedusega.“

Kõik on oodatud

Lilliallik tunnistab, et eredaid hetki on tal maijooksu korraldusega palju, kuid eraldi toob välja ühe seiga: „Humoorikas olukord meenub ajast, kui võtsime maijooksu korralduse üle. Nimelt teritas üks ajakirjanik hammast jutuga, et me justkui diskrimineeriks mehi. Sellest ajendatuna lõime humoorika varjundiga meestehoiu. Kindlasti on meile kõik oodatud, naised, mehed ja lapsed.“

Meestehoid on loomulikult esindatud ka tänavu. „Seal toimuvad mitmed võistluslikud mängud nii meestele, lastele kui ka naistele. Meestehoid asub stardi ja finiši vahetus läheduses, kust on hea ka kaasa elada! Peamine, et ka meestehoius on mõnus aega veeta. Kõik saavad olla osa maijooksust. Lisaks on seal läheduses avatud suur tervisemess, kus oma teenust tutvustab 30–40 pakkujat. Julgen arvata, et laupäeval on lauluväljakul umbes 20 000 inimest, kes kõik ei jookse, vaid naudivad tervikut,“ räägib korraldaja.

Maikuu ilmad on Eestis ettearvamatud, kuid selgub, et jooksurahval on seni pigem vedanud. „Kaugemas minevikus on maijooksu ajal sadanud isegi lund, kuid meie korralduse ajal on ilmaga vedanud. Vahel on väike tuuleke või vihmake stardi eel, kuid see ei sega,“ ütleb Lilliallik.

Rekordid pole eesmärk

Tänavuse sündmuse korraldamine on sujunud hästi ning huvi on suur. „Registreerijaid tuleb igal tunnil juurde, mistõttu pakun, et 7 km rajale võib minna 12 000 – 13 000 naist. Lisaks umbes 3500 last Limpa lastejooksudel. Pole võimatu, et tänavu tuleb maijooksude ajaloo suurim osavõtjaskond kohale. Suurim tuleb nagunii, sest paralleelselt käib ka virtuaalne maijooks, kus osaleb enam kui 10 000 naist,“ selgitab kogenud korraldaja.

Maijooksu osalusrekord püstitati 2014. aastal, kui starti asus 16 299 spordisõpra. Kas on potentsiaali see ka üle teha? „See pole kunagi olnud eraldi eesmärk, aga viimastel aastatel on osalenud umbes 20 riigi naised. Kõige rohkem on olnud soomlasi. Varem tegime Soomega rohkem koostööd, siis osales ligemale 2000 soomlast. Huvi ja perspektiivi on!“

Lilliallik ütleb lõpetuseks: „Me ei aja taga ühtegi rekordit. Peamine on pakkuda inimestele väga häid emotsioone. Parim tagasiside korraldajatele on osalejate rõõm. Muidugi on tore, kui kaasneb ka mõni rekord, aga see pole kindlasti omaette eesmärk.“

Ajakava:

LHV Maijooks, 17. mai

10–16 Avatud tervisemess ja võistluskeskus

11.30 Limpa lastejooksud

12.50 MyFitness soojendusvõimlemine

13.00 LHV Maijooks 7 km

14.15 Autasustamine

14.30 Kevadkontsert – Koit Toome

Fakte:

• Esimese maijooksu finišis ootas kõiki lõpetajaid roosiõis ja tass kohvi. Tass kohvi sellepärast, et aastal 1988 oli kohv defitsiit.
• 1992. aastal osales maijooksul juba 5500 naist. Pärast jooksu naerutasid rahvast Margus Lepa ja Raimo Aas ning julgemad võisid kuumaõhupalliga lauluväljaku kohale tõusta.
• 1996. aasta maijooksul võeti esimest korda aega. Stopperi ja pliiatsiga. Ajavõtuga distantsile julges end kirja panna vaid sadakond võistlejat. Esimest korda said ajavõtuga jooksjad rinda ka stardinumbri. Esimese ajavõtuga jooksu võitis Ille Kukk ajaga 26.44.
• 2005. aastal kolis osavõtjate registreerimine internetti. Kupongimajandus hakkas sellest ajast vähehaaval vähenema.
• 2009. aastal avati ülipopulaarseks osutunud meestehoid, kus oli võimalik osaleda kossuvõistlusel, lüüa penalteid, mängida lauajalgpalli, sulistada tünnisaunas, lasta juukseid lõigata ja teha palju muud.
• 2017. aasta juubelijooksu puhul said kõik lõpetajad esimest korda maijooksul kaela medali. Juubelijooksu kontserdil tuli esitamisele maijooksu mitteametlik hümn „Naised on hullud“. Koos ansambliga Bombillaz astus rahva ette Karolin Lill, kellest inspireerituna maijooks 30 aasta eest käima läks.
• 2020. aastal toimus maijooks esimest korda ka virtuaalselt.
• Vanim osaleja on olnud 92-aastane Leida (2005), kõige noorem on olnud vaid paarinädalane ja läbinud raja kärus.
• 2023. aastal sündis osalevate riikide rekord, mil maijooksult võis leida 22 riigi esindajaid.