/nginx/o/2024/10/01/16390869t1h458e.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16849613t1hacfd.png)
Prantsusmaa võib naba paigast pingutada ja vahel võitagi, aga laskesuusatamise etalonriik on ikkagi Norra. Kui Eesti koondisele hakati otsima uut juhendajat, vaatas laskesuusaliit väga veendunult just Norra poole.
Tahtjaid oli mitu, välja valiti viimastel aastatel Norra eratiimi Team 1.5 peatreenerina töötanud Håvard Bogetveit. «Teeme kolmandat aastat Norra alaliiduga tihedat koostööd ja kui saime sealt signaali, et see mees on teile õige, siis meil pole vaja kahelda,» kõlas laskesuusaliidu spordidirektori Kauri Kõivu vastus küsimusele «Miks just Bogetveit?».
/nginx/o/2025/05/16/16849616t1h2839.jpg)
Esmaspäeval kogunesid Eesti koondislased Otepääle nii-öelda tutvumislaagrisse. Reedel viimaste päevade muljeid jagades kinnitasid kogenud koondislased Regina Ermits ja Rene Zahkna, et asjad toimivad, töö käib ja kõigi hinges on olümpiahooajale kohane põnevus.
«Uue treeneriga tuleb alati uus hingamine. Loodan, et saame toimima. Esmamulje on väga hea – ta on avatud ja saab aru meie erinevatest soovidest. Võimaldab meil toimida tiimina olukorras, kus igaüks läheneb treeningprotsessile individuaalselt,» ütles eelmisel hooajal MK-sarjas Eesti koondise parima individuaalse tulemuse – Kontiolahti MK lühikese individuaaldistantsi 8. koht – välja sõitnud Ermits.
Norra on selge number üks
Zahkna rõhutas, et Bogetveit saabus Eesti koondise juurde oskusteabest pakatavast keskkonnast. «Minu jaoks on tegemist Norra B-koondises oma sportlaskarjääri läbinud treeneriga. Olen aastaid selle tiimi suhtes alt üles vaadanud, sest sealt tulevad ebareaalselt tugevad Norra varumehed – ülimalt tore, et sealne info tuleb nüüd otseallikast meile,» sõnas Zahkna.
Info all peab Zahkna silmas lihtsalt seda, kuidas asjad sealmaal käivad. «Tulemustest on ju näha, et Norra B-koondisel asi toimib. Kui nende liige saab MK-sarjas võimaluse, siis sõidab ta tavaliselt kuue või kümne parema sekka. Ülitore, et meile tuli täiesti tipus olnud mees kõige kõvema süsteemiga riigist, sest Norra on meeste laskesuusatamises selge number üks ja on seda aastaid olnud.»
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16849617t1h342b.jpg)
Bogetveit on kõigest 32-aastane ehk noor nii üldiselt kui ka treenerina. Veel hooajal 2021/22 oli ta Norra B-koondislane ning saavutas IBU karikasarjas hooaja kokkuvõttes teise koha. Et aga läbimurret A-koondisesse ei paistnud tulevat, vahetas ametit ja asus kõrgeid sihte püüdma treenerina.
Muuseas, kui eelmised kaks hooaega Eesti laskesuusatajaid juhendanud austerlase Stefan Lindingeri ametinimetus oli peatreener, siis Håvard Bogetveiti puhul on selleks treener. Hierarhias on ta niisiis täpselt samal tasemel lasketreeneri Karel Viigipuuga.
Spordidirektor Kõiv selgitas olukorda nii: «Håvard vastutab olümpiahooajal sportlaste füüsilise ettevalmistuse eest ja Karel kõige selle eest, mis toimub lasketiirus. Kui on raskemad olukorrad ja treenerid ei jõua konsensusele, siis võtan mina spordidirektorina otsuse vastu.»
Bogetveiti filosoofia: trenni tuleb teha targalt
Seega on Bogetveiti vastutada, et Eesti laskesuusatajad liiguksid rajal kiirusega, mis võimaldab õnnestunud tiirude puhul konkureerida kõrgetele kohtadele. Treeningfilosoofiat, mida rakendades ta selle sihi poole liikuda soovib, kirjeldas Bogetveit reedel niimoodi:
«Minu meelest on tähtis leida optimaalne tasakaal treeningu ja puhkuse vahel. Treening peab olema selles mõttes kontrollitud. Väga oluline on treeningutelt saadud info õigesti hindamine, et selle põhjal planeerida järgmine trenn ja see eelmisest paremal tasemel läbi viia.
Sportlase tase tõuseb seda enam, mida kõrgem on iga treeningu kvaliteet. Trenni tuleb teha piisavalt, aga vastavalt reaalsele tasemele, et ei tekiks väsimust.»
/nginx/o/2025/05/16/16849619t1h5f14.jpg)
Eesti positsiooni laskesuusamaailmas hindab Bogetveit «usina tipu poole pürgija» omaks ning rõhutab, et 2027. aastal Otepääl toimuv MM on oluline võimendi. «Eesti laskesuusatajate tase on selgelt tõusmas. Loodan, et minu filosoofia ja teadmiste abil kergitame seda veelgi,» lausus norralane.
Laskesuusatamisest on viimaste aastatega saanud selgelt Eesti kõige menukam talispordiala. MK-etappide otseülekandeid jälgib sageli üle 100 000 televaataja, mis on Eestis kõigi teiste spordialade jaoks püüdmatu arv.
Suure auditooriumi taga peitub tõik, et laskesuusatamine on suutnud maha murda kujuteldava barjääri spordisõprade ja nende inimeste vahel, kes tippspordis toimuvat pidevalt ei jälgi. Laskesuusatamine on suutnud nad kuidagi konksu otsa saada ja nii see kuuekohaline arv kokku tiksubki.
Menukusega kaasneb ka väga suur avalik tähelepanu. Ilmselt mängis ka avalikkuse surve ja ootus oma rolli selles, et eelmine koondise peatreener Stefan Lindinger tupikus lõpetas. Väga edukale hooajale 2023/24 ei järgnenud teist sama edukat ning austerlase olek muutus silmanähtavalt tõredamaks.
Suur tähelepanu kergitab motivatsiooni
Lisaks sportlaste juhendamisele ja kõrgemale tasemele aitamisele on üks Bogetveiti (ja lasketreener Viigipuu) olulisi tööülesandeid ka ootuste ja narratiivi juhtimine avalikus ruumis. Laskesuusatamine Eestis on nagu jalgpall Inglismaal – iga asjaosalise iga sõna võetakse suure luubi alla.
«Kiitma ma end ei kipu, aga tunne on enesekindel,» kirjeldab Bogetveit oma hoiakut. «Usun oma treeningfilosoofiasse ja Eesti koondise sportlastesse. Usun, et saan selle tähelepanuga kenasti hakkama. Samas on mul suur rõõm kuulda, et Eesti inimesi laskesuusatamine nii palju huvitab. See motiveerib mind!»
Bogetveitiga on esialgu käed löödud olümpiahooaja lõpuni. Spordidirektor Kõiv hindab algust täpselt selliseks nagu vaja.
«Näen, kuidas sportlased ja treenerid on motiveeritud. Treener ütles sportlastele, et uskuge mind: ootan samamoodi seda hooaega ja olümpiat, et seal midagi ilusat korda saata,» iseloomustab Kõiv koondise atmosfääri, aga lisab samas: «Tibusid loetakse kevadel.»
TT Tiimi autonoomsus ei ole Bogetveiti jaoks probleem
:format(webp)/nginx/o/2025/02/23/16677259t1hbc46.png)
Eesti viimaste aastate edukaim laskesuusataja Tuuli Tomingas ei harjuta juba aastaid koos ülejäänud koondisega, sest moodustas 2021. aastal TT Tiimi, kuhu peale tema kuulub sportlastest veel Susan Külm. Tiimi treener on Indrek Tobreluts.
Aastatel 2021–23 koondist juhendanud valgevenelase Fjodor Svoboda ja 2023–25 pukis olnud Stefan Lindingeri jaoks oli see suuremal või väiksemal määral probleem. Kumbki neist ei varjanud, et nad eelistanuks varianti, kus kogu koondis tegutseb üheskoos ja tema käe all.
Sedapuhku koondisele treenerit otsides välistas laskesuusaliit analoogse probleemi juba eos, sest kõigile kandideerijatele tehti kohe selgeks: TT Tiim on ja jääb autonoomseks üksuseks ning ametisse asudes tuleb seda aktsepteerida.
Håvard Bogetveit kinnitas, et on TT Tiimi olukorraga igati kursis ja selles mingeid takistusi ei näe. «Kindlasti leiame hea koostöömudeli. See ei ole probleem, üldse mitte,» sõnas norralane.