IN MEMORIAM ⟩ Erik Lillo: suure südamega reportaažimeister

Erik Lillo. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Spordiajakirjaniku töö lahutamatu osa on ootamine. Oodata tuleb kas võistlust, sportlast, pressikonverentsi või (näiteks olümpiamängudel) bussi. Päris sageli leiab ootamine aset paljukesi. Seda siis, kui Eesti spordiajakirjanikel juhtub olema üks ja seesama siht.

Neil hetkedel võib jutuks tulla käimasolev võistlus, aga päris sageli võetakse selle asemel ette hoopis spordiajakirjanduse folkloor. Pärimus, mida vanemad tegijad juttude kaudu noorematele edasi on andnud ning mida üheskoos meenutades tsunfti koos ja ühel lainel hoitakse.

Lood raadiolegendi Erik Lillo põhjalikkusest (need värviliste vildikatega täidetud ja paksudesse kladedesse köidetud tabelid) ning pühendumusest (mitmepäevased automatkad Euroopasse, sest lennupiletiks toimetusel raha polnud, aga võistluse vahendamata jätmine kõne alla ei tulnud!) on Eesti spordiajakirjanduse folkloori lahutamatu osa.