Pere Leib lõpetas raske hooaja kahe tiitliga

Tartu Pere Leiva meeskond võttis pärast Eesti meistri tiitli võitmist kätele peatreener Rainer Vassiljevi. Foto: Margus Ansu

Laupäeval Tartus toimunud finaali neljandas mängus alistas Pere Leib Selveri ning tuli üle viie aasta taas Eesti meistriks.
 

«Väga hea tunne on! Mitte keegi ei mänginud raha pärast ning nägime vaeva fännide ja emotsioonide nimel,» rõõmustas Tartu lätlasest nurgaründaja Lauris Iecelnieks. Ta vihjas meeskonnas valitsevatele rahamuredele ja palgaprobleemidele. «See oli mõnes mõttes nagu topeltvõit,» ütles laupäevases finaalis mängu parimana 15 punkti toonud lätlane.

Hooaja alguses oli värsketel meistritel probleeme komplekteerimisega ning ka tabeliseis polnud kiita. Balti liiga avaring läks aia taha, milles mängis oma osa ebaõnnestunud täiendus Valerijs Lomakinsi näol. Pärast lätlase lahkumist liikus Martti Juhkami diagonaalründaja positsioonile ja toodi juurde uus lõunanaaber.

«Saime meeskonna kokku alles siis, kui Lauris Iecelnieks novembri lõpus meiega liitus,» ütles Tartu peatreener Rainer Vassiljev. Pärast seda sai Pere Leib uue hingamise ning 2012. aastal saavutati kõik, mis võimalik – kõigepealt võideti Tallinna Selverit Balti liiga finaalis ning nüüd oldi samast meeskonnast parem Eesti meistrivõistlustel.

Esna vigastus mängis rolli

Suure tõenäosusega jääb Tartu ilma pikaajalisest peasponsorist ning enne järgmist hooaega on üleval palju küsimärke. Vassiljev ei tea, millise meeskonnaga järgmisele aastale vastu minnakse, kuid tema on valmis jätkama. «Usun, et probleemidest ollakse üle ning mina tunnen, et mul on meeskonnale veel palju anda,» ütles ta. Mingit lepingut tal tulevikuks siiski veel ei ole.

Laupäevase mängu algus ei tõotanud kodumeeskonnale head, sest tasavägises esimeses geimis võtsid tallinlased 25:21 võidu. «Esimeses geimis oli meie vastuvõtt alla igasugust arvestust,» ütles Vassiljev. Martti Juhkami sõnul loodeti mängu alguses liiga palju vastaste vigadele. Teine geim oli samuti nauditav ja tasavägine, kuid kulges algusest peale Tartu kergel domineerimisel.

Kolmandas geimis algas aga tartlaste purustustöö, mis kulmineerus kodumeeskonna 25:12 võiduga. Seisul 21:10 muutus Selveri olukord veel kehvemaks, sest vigastatuna tassiti platsilt minema libero Asko Esna. «Väänasin hüppeliigest, aga midagi hullu pole. Arsti juurde ilmselt ei pea minema,» kommenteeris Esna.

Kolm tartlast koondisesse

Mäng lõppes neljandas geimis Tartu täieliku üleolekuga, mille lõpptulemus oli 25:9 võit. «Täna oli kohati ikka päris piinlik,» rääkis pettunud Selveri peatreener Avo Keel pärast mängu. «Esna vigastuse taha ei saa pugeda – libero puudumine ei tohi ühtegi meeskonda nii rivist välja viia. See, et mõni mees puudu on, ei tähenda midagi, sest mängupilt ei tohiks kunagi nii kehv olla,» kurjustas Keel.

Ka Vassiljevi arvates ei olnud Esna platsi äärde jäämine mängu murdepunkt, sest Pere Leib dikteeris kolmandat geimi täielikult.

Tartu meeskonna pidu algas kohe pärast mängu ja kestis hiliste õhtutundideni. «Käisime kogu meeskonnaga saunas ja pärast läksime linna pidutsema,» kirjeldas Vassiljev õhtu kulgu. «Linnas tähistasime võitu koos fännidega, kes lasid meile Ökonoomikumi ees ilutulestikku. Väga mõnus õhtu oli!»

Selveri peatreener ütles, et paljudel tema mängijatel jäi puudu murdjainstinktist, kuid vastutuse kaotuse eest võtab ta enda peale. «Mina olen nende mängijate treener ja vastutan selle eest, kuidas nad välja näevad. Eks see ikka minu viga on, et me sellel hooajal hoopis kehvemaid etteasteid tegime kui eelmistel aastatel.»

Hooaja parimat mängijat värskete meistrite peatreener välja valida ei osanud. «Mitte keegi eraldi esile ei kerkinud, sest meil oli väga ühtlane meeskond. Martti Juhkami tõi küll kõige rohkem punkte, kuid see ongi tema töö,» arutles ta.

Selle hooaja üks parimaid mängijaid ise oli võidu üle väga õnnelik, kuid ütles, et Balti liiga triumf oli veel magusam. Järgmise hooaja plaanid on mehel ebaselged. «Esimene sihtmärk on piiri taha pääseda, kuid sobiva pakkumise korral ei ole ka Eestis jätkamise vastu mitte midagi,» rääkis Juhkami.

Eesti koondise peatreener Keel ütles, et Tartu meeskonnas on kindlasti kolm mängijat, kes selle hooaja põhjal on end koondisesse mänginud, kuid nimesid ta öelda ei soovinud. Üks neist on kindlasti Martti Juhkami ning Keel ei välistanud ka Tartu vanameistri Priit Luige kaasamist.

Luik ise väga koondisekutse peale ei looda. «Ma arvan, et olen juba liiga vana,» muheles ta. «Kuid kui kutse peaks tulema, siis mõtleks küll selle peale.» Vassiljevi jaoks on nurgaründaja olnud terve hooaja vältel asendamatu jokker. «Iga treener tahaks sellist meest oma meeskonda,» arutles tartlaste peatreener. «Ta on meil selline vanamees, kes tuleb pingilt mängu ja toob meeskonda uut hingamist.» Algkoosseisus ei ole Vassiljev Luike kasutanud, sest tema sõnul mees tervet mängu enam vastu ei peaks.

Finaalseeria võttis kullameeste peatreener kokku järgmiselt: «Hoidsime finaalis kõigis mängudes oma plaanist kinni. Ainsas kaotatud mängus eksisime natukene liiga palju.» Keele sõnul oli Tartu terve hooaja teise poole vältel kindlasti parim meeskond ja vääris võitu.

«Vaheaasta on läbi, valmistume uueks viisaastakuks.»

«Nüüd on vaheaasta läbi ning algab järgmine viisaastak,» vihjas Selveri kogenud diagonaalründaja Argo Meresaar oma meeskonna viimaste aastate domineerimisele.

Tulevikku vaatab mees positiivselt ning ei usu, et Eesti võrkpalli ootab ees uus «Tartu» ajastu.

Meresaar ise kavatseb jätkata Tallinna meeskonnas, kuid midagi täiesti kindlat veel teada pole. «Väljamaale pole plaanis minna, sest mu pere ja elu on Eestis. Superpakkumise korral võiks korraks ehk kaaluda,» rääkis 32-aastane ründaja.

Meresaare sõnul oli Selveril finaali eel ja ­finaali ajal liiga palju probleeme ning see kõik jättis oma märgi. «Mingil hetkel treenisime näiteks ilma sidemängijata – Vantsi oli noortekoondisega ära ja Keel oli haige,» kirjeldas ta keerulist ette­valmistusperioodi.

«Martti Keel sai sellel hooajal palju kogemusi juurde, kuid kõige tähtsam on see, et ta järgmistel aastatel kõhu ­õigel ajal korras hoiaks.» Nimelt jättis Keel finaali kaks esimest kohtumist vahele kõhumurede tõttu.
Meresaarele tundus, et finaalseeria edenedes hakkas tema meeskond paremini mängima ja laupäeval kolmandas geimis sai otsustavaks Asko Esna vigastus. «Kui Keel lõpuks terveks sai, siis tuli kohe uus hoop ja see murdis meid täielikult,» ütles ta.

Järgmisel hooajal on Meresaare meelest Selveri noortel palju kogemusi juures ning kindlasti ollakse kindel meistritiitli pretendent. «Eks kahe-kolme aasta jooksul näeb, kui palju selles Tartu meeskonnas sisu on. Meie plaanime järgmised viis aastat jälle meistriks tulla,» ütles Meresaar naljaga pooleks.