/nginx/o/2019/03/27/11899953t1h5809.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/28/16875932t1hea96.jpg)
Teisipäeval selgus ametlikult, et Venemaa võistkondi ei lubata järgmisel aastal peetavatele Milano Cortina taliolümpiale. Eriti kuumalt oli viimastel päevadel üleval Venemaa hokikoondise teema, selle kohta võtsid sõna ka meie lõunanaabri Läti suured staarid.
Läti on teatavasti kindlustanud koha Milano mängude hokiturniirile. Esialgu asetati ühe meeskonnana ühte alagruppi maailma edetabeli alusel ka Venemaa, kuid seda klausliga, et lõplik otsus tuleb hiljem ning kui venelasi mängudele ei lubata, saab nende koha Prantsusmaa. Niimoodi nüüd läkski.
1989. ja 1990. aastal NSV Liidu koondises maailmameistriks tulnud ning 1990 ka turniiri parimaks väravavahiks valitud Arturs Irbe ütles, et Venemaa peab läbima veel pika teekonna, enne kui nende koondisi saaks rahvusvahelistele võistlustele tagasi lubada.
«Minule on selge, et Venemaad ei saa mingil juhul veel lubada võistlustele tagasi. Kui nad lubatakse olümpiale, ei lähe mina sinna kindlasti. Minul on seda muidugi lihtne öelda, olen treener, mitte mängija, kelle karjäär on lühike. Igaüks peab tegema oma valiku ja ma ei süüdista kedagi, kes läheb mängudele. Kuid loodan, et paljud mõtlevad samamoodi nagu mina, sest maailmas peab olema kord,» rääkis Irbe Rootsi ajalehele Dagens Nyheter.
/nginx/o/2025/05/28/16875933t1hce2c.jpg)
Seejuures rääkis Irbe pärast liidu lagunemist, et talle see riik ei meeldinud. «Olin uhke, et sain liidu koondises mängida koos suurte meistritega. Kuid kui võitsime MMi, siis vaatasin hümni ajal jääd, mitte lippu, ega laulnud hümni kaasa. See oli minu viis protestida. Kui Riias olid püsti barrikaadid, küsiti minult: Arturs, Nõukogude Liit laguneb, kas sa enam ei mängi seal koondises? Vastasin: loomulikult lõpetasin. Toona, 1991. aasta jaanuaris tegin oma valiku,» rääkis Irbe aastaid tagasi antud intervjuus Venemaa ajalehele Sovetski Sport.
2000. aastal tegi Läti koondis imet, alistades MMil Peterburis Venemaa koondise. «See oli meile enamat kui hoki. See oli saatus, kõik oli ette määratud. Teoks sai suur asi, millest võibki jääda rääkima. Pole võimalik sõnadega kirjeldada, mida see võit meie väikesele riigile tähendab, mis neil minutitel meie kõigi hinges toimub. Seda hetke ootas meie maa 55 aastat. Me kui tasusime võla. Varem pole ma seda rääkinud, aga nüüd ütlen: minu mõlemad vanaisad võitlesid ses sõjas sakslaste poolel,» meenutas Irbe toonast intervjuud ajaleht Sport-Ekspress.
Ja lajatas seejärel vahepealkirjaga: veel üks russofoob.
Selle tiitli sai ka Läti koondise praegune kapten Kaspars Daugavinš, kes aprillis Läti Delfile antud intervjuus ütles otse, et ootab teadet Venemaa koondise olümpiamängudelt eemale jätmise kohta.
Küsimusele, kas Venemaa olümpiale lubamise korral tuleks turniiri boikoteerida, vastas Daugavinš, et see otsustamine peaks jääma teistele: «Kui niimoodi läheb, on see väga raske otsus. Arvan, et siis tuleks meie olümpial osalemine otsustada riigi tasandil. Selle otsuse peavad vastu võtma meist kõrgemal olevad inimesed, mitte sportlased.»