Skip to footer
Saada vihje

Götzise kümnevõistlus pakub vähemalt olümpiataset, millest saavad osa ka eestlased

Karel Tilga kohal ripub taas küsimärke.

Austria väikelinnas Götzises peetav legendaarne mitmevõistlus tähistab tänavu juba 50. juubelit. Pidupäeva(de)ks saadi kokku väga esinduslik seltskond, nende seas neli Eesti sportlast.

«Oi, kindlasti!» vastas Eesti üks paremaid dekatleete Karel Tilga, kas talle meeldib reeglina mai lõpus toimuv traditsiooniline mõõduvõtt. «Peale tiitlivõistluste on see number üks.»

Kahe päeva jooksul läheb rajale 34 kümne- ja 27 seitsmevõistlejat. Väga palju! Kuid kvantiteeti toetab jõuliselt ka kvaliteet. Eriti meeste konkurentsis, kus vaid ühe sportlase isiklik rekord jääb alla 8000 punkti*.

Lihtne näide. Tilga platseerub tippmarkide võrdluses 8681 silmaga alles kaheksandaks! Teiste seas lendasid kohale Damian Warner (isiklik rekord 9018), Leo Neugebauer (8961) ja Pierce LePage (8909). Erinevate tiitlivõistluste medalisära kiirgab igal sammul. Ässadest puuduvad põhimõtteliselt vaid valitsev olümpiavõitja Markus Rooth ja Euroopa meister Johannes Erm.

Risto Lillemets (8156) ja Rasmus Roosleht (8026) madistavad vähemalt paberil omas, n-ö sulgkaalus. Sama võib öelda ka Liisa-Maria Lusti kohta, kes läheb seitsmevõistlejatest rajale nõrgima tippmargi, 5836 punktiga. Naiste konkurents pole päris nii tummine, kuid Anna Halli (6988) ja Katarina Johnson-Thompsoni (6981) osalemine annab kõrgeima kvaliteedimärgi.

Tänavust Götzist soosib kalender. Kuna välishooaja ainus tiitlivõistlus, MM Tokoys toimub alles septembri keskpaigas, sobib praegune pingutus esimeseks vormitipuks suurepäraselt. Kuidas iganes läheb, jääb igal juhul vajadusel aega korrektuurideks.

Eestlaste rekordseeriad

Karel Tilga 8681 (10,84 - 7.58 - 15.75 - 2.05 - 48,58 - 14,68 - 50.57 - 4.80 - 66.42 - 4.20,73)

Risto Lillemets 8156 (10,98 - 7.11 - 14.55 - 2.00 - 49,66 - 14,33 - 43.11 - 5.00 - 60.55 - 4.30,72)

Rasmus Roosleht 8026 (10,93 - 7.12 - 16.00 - 2.00 - 49,83 - 14,83 - 47.59 - 4.64 - 57.13 -4.45,74)

***

Liisa-Maria Lusti 5836 (14,01 - 1.86 - 10.68 - 24,63 - 6.18 - 38.68 - 2.24,50)

Aga nagu mitmevõistluses pahatihti ikka, valitseb esimeste võistluste eel parajalt teadmatust. Kergejõustiku üldine kajastus ülemaailmses meedias jääb pigem kasinaks. Vormist ja minekust saab eelkõige sotti esimeste aladega.

Küll aga uuris Postimees, milliste mõtetega lähevad pakkudele Eesti sportlased.

Tilgat segab tuttav mure

Suurimad lootused on seotud Tilgaga. Tunamulluse MMi neljanda koha järel pole asjad läinud päris soovitult. Eelmisel suvel võitles ta Pariisi olümpial visalt, kuid lõpuks – veidi utreerides – vaid teipide toel ühes tükis püsides, jäi saagiks isegi arvestatavad 8377 punkti ja 11. koht.

«Puhkasin päris mitu nädalat. Siis hakkasin usinalt jooksmisega tegelema,» kruttis Tilga ajaratast eelmise aasta suve lõppu – sügise algusesse. Esialgu läks kõik kenasti.

Ta harjutab endiselt alaliselt USAs Bloomingtonis koos elukaaslase Nina Schultzi ja Kanada kõrgushüppaja Django Lovettiga, näpunäiteid jagab Jeff Huntoon. «Praegu sujub väga hästi. Meil on väga hästi toimiv süsteem,» sõnas 27-aastane atleet, kes saabus Eestisse eelmise nädala teisipäeval.

Karel Tilgal on treeneri Jeff Huntooniga väga hea klapp.

Paraku polnud kogu talv pilvitu. Tilga üritas küll hüppealadega nokitsemist võimalikult palju edasi lükata, kuid tõdeb tagantjärele targana, et kiirustas ikkagi. Kui jaanuaris algasid selles vallas tõsisemad trennid, lõi välja «vana hea» põlvemure.

«Tendinopaatia** on suhteliselt visa asi, võtab mitu kuud, et täiesti lahti saada. Praegu pole lahti saanud. Ikka segab. Aga kõik trennid olen saanud ära teha. Kümnevõistluse olukord on veidi teistsugune. Kahe päeva jooksul on vaja teha kahe päeva jooksul palju hüppeid. Aga usun ja loodan, et saab hakkama,» selgitas Tilga, kes peab põlvele pidevalt eriharjutusi tegema ning kohati ka süstidega turgutama. Põhjalikum, peamiselt puhkusele rõhuv ravi ootab ees sügisel.

Lisaks vajutas sisehooajale pitseri haigestumine. Tilga ei tea tegelikult siiani, mis täpselt vaevas, kuid mure oli piisavalt tõsine, et ta pidi jääma eemale nii EMilt kui ka MMilt.

«Götzise ettevalmistust muutis nii palju, et enne oli plaanis teha see võistlus kõige parema ja [juulis] Talence natuke kehvema, aga siiski hea vormi pealt. Nüüd on Götzis mäkketõusul ja Talence'is võiks olla mäe tipp. Vormi ajastamine lükkus mõned nädalad edasi,» avas Puka vägilane tausta.

Sama üldiselt kõlas tema toonist ja olekust positiivsust. Tilga kinnitab, et ta on paremas vormis kui Pariisi olümpia eel. Pika pausi järel on esimese võistluse eel küsimärke niikuinii.

Paar nädalat tagasi tegi Tilga kontrollstardi kolmel üksikalal. Kettaheites sündis isiklik rekord 52.22. Tõkkesprindi 15,03 ja kuulitõuke 15.33 olid pigem keskpärased tulemused, kuid tema enda sõnul ei tasu neist suuri järeldusi teha – tähtis oli saada lihtsalt võistlustunnetust.

Götzise ajakava

Laupäev, 31. mai

12.05 7-võistluse 100 m tj

12.45 10-võistluse 100 m

13.40 7-võistluse kõrgushüpe

13.55 10-võistluse kaugushüpe

15.35 10-võistluse kuulitõuge

16.45 7-võistluse kuulitõuge

17.00 10-võistluse kõrgushüpe

18.00 7-võistluse 200 m

19.00 10-võistluse 400 m

Pühapäev, 1. juuni

11.05 10-võistluse 110 m tj

12.10 10-võistluse kettaheide

12.45 7-võistluse kaugushüpe

14.00 10-võistluse teivashüpe

14.30 7-võistluse odaviske B-grupp

15.40 7-võistluse odaviske A-grupp

16.45 10-võistluse odaviske B-grupp

17.20 7-võistluse 800 m

17.45 10-võistluse odaviske A-grupp

19.00 10-võistluse 1500 m

Roosleht kaotas kaalu

Juulis 23. sünnipäeva tähistanud Roosleht tõestas sisehooajal, et ta on taas sammu edasi astunud. EMi seitsmevõistluse tippmark 6062 punkti ja seitsmes koht annavad lootust, et kümnevõistluses alistada vähemalt järgmine sada.

«Pärast sise-EMi olen keskendunud peamiselt treeningutele. Suures plaanis olen olnud terve. Mõned probleemid on küll ettevalmistust seganud, kuid üldjuhul käib see asja juurde. Nüüdseks olen kõik vajaliku suuremal või vähemal määral ära saanud teha,» pajatas Roosleht.

Tema avas välishooaja reedel heitjate seeriavõistlusel. Kuulitõukes läks parimal katsel kirja 15.28, kettasektoris 48.72 ja odaviskes 60.42. Tippmargid jäid üsna kaugele, kuid nende purustamine polnudki jahedal Audentese staadionil eesmärk.

Kaalukaotus pärsib Rasmus Rooslehe kuulitõuget, kuid peaks lisama kiirust.

«Jäin pigem rahule. Kettaheites ja odaviskes olid hooaja esimese võistluse kohta korralikud tulemused. Kettaheites keskendun uutele tehnilistele nüanssidele ning pole veel saavutanud stabiilsust. Odaviskes on eesmärk taasleida vana viskemudel ja leida usaldus eelkõige küünarnuki osas,» arutles Toomas Suurväli õpilane.

«Kuul oli pigem tagasihoidlik. Olen kaotanud kehakaalu, see kandub ka kuulitõukesse edasi.»

Rooslehe suve pikem plaan sarnaneb paljude teistega – tagada pääse Tokyo MMile. Tema tasemega sportlaste jaoks jääb norm 8550 punkti ilmselt kangeks, kuid seda tähtsamad on tugevad reitingupunktid. Esimene ports tuleks kätte saada Götzisest, siis saab edasi vaadata.

Tõenäoliselt haub sarnast plaani ka Lillemets. Viimastel hooaegadel arenguga toppama jäänud mitmevõistleja piirdus sise-EMil ja -MMil tagasihoidlike tulemustega, mõlemal puhul skooriga alla 6000 punkti.

Holger Peeli suunamisel koos Ermiga harjutav Lillemets ütles, et jagab kommentaare pärast võistlust. Meenutame, et tema isiklik rekord 8156 silma pärineb juba nelja aasta tagant just Götzisest.

Postimees vahendab mõõduvõttu otseblogis, mida kaunistab taas põhjalik kümnevõistluse jooksev punktiarvestus.

*Kolm sportlast pole meeste vahenditega kümnevõistlust läbinud.

**Valu patella kõõluses ja põlveliigese sirutusmehhanismi häire.

Lusti žongleerib ülikooli ja spordiga

Liisa-Maria Lusti sepistas ilusa üllatuse jaanuaris, nihutades viievõistluses isikliku rekordi 4522 silma peale. See annab lootust jõuda ka seitsmevõistluses 6000 punkti klubisse.

Temagi võinuks sisehooajal teha täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi, kuid EMile pürgimisel sai viga jalg. Nõnda tuli veebruari alguses Tallinnas toimunud rahvusvaheline mõõduvõtt pooleli jätta. Parema jala pahkluu piirkonnas mureke pole aga siiani päris 100 protsenti kadunud.

«Muidu on kõik täitsa hästi. Saan trenni teha ja kõik on sujuvalt laabunud. Ainult kõrgushüppe ajal annab see väljaväänatud jalg tunda,» selgitas Lusti usutluses Postimehele.

Liisa-Maria Lusti vigastas veebruari hakul paremat, tõukejalga. See teeb veidi valu siiani.

Lisaks kodustele treeningutele mahutis kevadesse kaks Türgi laagrit. Neist teist pärssis veidi reie tagaosa probleem.

«Selle tõttu pole ettevalmistus viimastel nädalatel olnud päris nii hea, kui oleks tahtnud. Aga üldpilt on täitsa okei. Kui praegu kõrgushüpe vahele jätta, tundub üldine vorm olevat väga hea,» muigas Grit Šadeiko hoolealune.

Austriasse lennati neljapäeval. 20-aastane sportlane läheb rajale suuremate pingeteta, sest ta on 27 naise konkurentsis kõige nõrgema isikliku rekordiga. Suurt midagi tal kaotada pole.

«Oluline on võistlus normaalselt lõpuni teha ja tulemus kirja saada. Kõik, mis isiklikust rekordist üle tuleks, oleks lihtsalt boonus,» sõnastas Lusti peamise sihi.

Praegu toimetab ta usinalt kahel rindel. Lõppemas on teine aasta füsioterapeudi õpinguid Tartu Ülikoolis.

«Praegu saab läbi esimene praktika. Juunis tuleb veel. Siis on väike paus ja sügisest algab kool uuesti,» selgitas Lusti, kelle n-ö tööpäev kestab kuus tundi.

Säärane rütm talle tegelikult meeldib. «Täitsa hästi on klappinud. Vahepeal on tunniplaanides ka augud sees. Saan päeva keskel trennid ära teha. Ei pea õhtul väsinuna spordisaali tulema.»

Kuigi praegu läheb Lusti fookus eelkõige mitmevõistlusele, ei jäta ta ka kaugushüpet unarusse. Hooaja täpsem plaan selgub osati jooksvalt, olenevalt tulemustest.

Kommentaarid
Tagasi üles