:format(webp)/nginx/o/2021/12/29/14283737t1h42bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/02/16890630t1h0669.jpg)
Nädalavahetusel Austrias Götzises peetud mainekal kümnevõistlusel sähvatas eredalt Rasmus Roosleht, kes parandas isiklikku tippmarki rohkem kui 200 punkti võrra ja jõudis 8241 punktini. Aga ta tahab sellest enamat.
Seejuures näis pikka aega, et Roosleht on kinni esikümnekohas. Kuid viimase ala, 1500 meetri esimeses jooksus lidus hollandlane Jeff Tesselaar ligi neli ringi võimsa ajaga 4.08,31. Seejärel sai Roosleht kirja vaid 4.46,46, mis punktidesse ümberarvestatult tähendas 253 (!) punkti vähem. Ning Tesselaar jäi temast 8 punktiga ette, lükates 22-aastase Eesti tõusva tähe 11-ndaks.
Roosleht pidanuks esikümnesse jäämiseks jooksma täpselt 4.45-ga, kuid tal polnud stardi eel infot, et üks konkurent tõusis raketina. «Usun, et oleksin selle poolteist sekundit suutnud näpistada, kui teadnuksin, et seda on vaja. Vaatasin viimase ala eel, et järgmine mees Eitel on 140 punktiga maas. Ning ta jooksis minuga samas pundis, sain teda ilusti kontrollida,» selgitas Roosleht.
Ta lisas, et valis omas jooksus alguses vale pundi, kuhu kuuluda. See punt jooksis liiga aeglaselt, Roosleht jaksanuks enamat. «Tahaksin ükskord alla 4.40 joosta,» märkis Roosleht, kelle isiklik rekord on 4.42 ning kümnevõistluse eelmises rekordseerias jooksis ta 4.45 sajandikega.
Roosleht läks Götzisesse sihiga saada punktisumma esimesteks numbriteks 82 või 83. «Eelmisel aastal ei õnnestunud mul rekordit märkimisväärselt parandada. Tänavune sisehooaeg läks hästi ja tundsin, et olen järgmiseks sammuks valmis. Üldiselt jään rahule, tegin stabiilse võistluse. Sain enamasti tulemusi kohe esimeste katsetega, ka kõrgus- ja teivashüppes ei raisanud katseid – närve kulus vähe. Samas saanuks igal pool natuke juurde panna,» mõtiskles Roosleht.
Üksikalade juurde minnes seletas ta lahti, kus saab juurde panna.
100 m jooksus (10,81) vajus lõpuosa ära. «On veel varu.»
Kaugushüppes tuli 7.19, sportlane lootis veidi enamat. «See polnud katastroof. Aga see ala oleks vaja saada 7.50 peale, siis ei kaotaks ma parematele nii palju,» kõlas otsekohene hinnang.
Kuulitõuke 15.74 kohta tuli hinnang: «Rahuldav. Sisehooajal ma alla 16 meetri ei tõuganud.»
Kõrgushüppes alistusid kõik katsed 2.03-ni esimesel katsel. 2.06 jäigi sel korral ületamata, kuid üritus oli lootustandev ning Roosleht usub, et siingi on kerge varu olemas.
400 meetri jooksus sündis avapäeva lõpetuseks isiklik rekord 49,29, kuid tegelikult ei jäänud Roosleht rahule: «Jooksin esimese poole pisut aeglaselt, sest lõpus jäi liiga palju jõudu üle. Sel aastal tahan kindlasti joosta 48 sekundi sisse.»
110 m tõkkesprindis (14,83) oli peamine eesmärk distants läbi joosta: «Eelmisel aastal ma sel alal ainult kukkusin. Nüüd jooksin alalhoidlikult. Kui aga sel alal agressiivsust pole, siis tulemust ei tule. Nii et siin on juba selle arvelt varu.»
Kettaheites (47.96) õnnestus proovikatse paremini kui võistluskatsed, sest seal lendas heitevahend 50 meetri peale. Roosleht töötab teatud tehniliste nüansside kallal, mis tasapisi hakkavad vilja kandma.
Teivashüppes alistus 4.90. Selle kõrguseni on ta nüüd jõudnud neljal korral, viie meetrini veel mitte. Ning on kindel, et tahab lähiajal jõuda.
Odaviskes tuli tulemus 60.63. Rooslehel, kelle isiklik rekord on 67 meetrit, oli vahepeal küünarnukiprobleeme, aga nüüd on seis parem. «Sel alal on oluline treenida ja püsida terve.»
Viimasest alast, 1500 m jooksust oli juba juttu.
Rooslehe siht on tõusta edasise hooajaga reitingutabelis nõnda kõrgele, et olla Eestis nelja parema hulgas ja ka maailmas kohal, mis võimaldab kvalifitseeruda septembris Tokyos peetavale MMile. Milline on järgmine rahvusvaheline start, pole Roosleht veel otsustanud.