:format(webp)/nginx/o/2025/06/12/16916364t1h32e6.jpg)
21. juunil toimuval Jõhvi kergejõustikuõhtul näeb jooksualadel mitmeid tiitlivõistlustel osalenud sportlaseid eksootilistest maadest. 100 meetri jooksus tuleb starti Aafrika rekordimees Ferdinand Omanyala, kes on staadionisirge läbinud 9,77 sekundiga, olles kõigi aegade kiireim sprinter väljaspool Jamaicat ja USAd. Mitmel jooksualal on sihikul ka Eesti rekordid.
Lisaks maailma paremikku kuuluvatele heitjatele ja hüppajatele on Jõhvis starti tulemas ka kiired sprinterid ja tõkkejooksjad ning võimekad keskmaajooksjad nii Aafrikast, Ameerikast kui Euroopast.
Meeste 100 meetri jooksus on kaks aastat tagasi Jõhvis Eesti rekordi (10,18) püstitanud Karl Erik Nazarovil suurepärane võimalus taas head kiirust näidata võisteldes koos maailma läbi aegade üheksanda tulemuse (9,77) omaniku, maailmameistrivõistluste seitsmenda sprinteri ja Aafrika rekordimehe, keenialase Ferdinand Omanyalaga, kes tänavu on läbinud selle distantsi täpselt kümne sekundiga.
Eestis toimunud võistlustest läbi aegade ühe tugevama koosseisuga sprindidistantsi stardis on lisaks veel kaks meest, kes olnud kümnest sekundist nobedamad – Eugene Amo-Dadzie (9,93) Suurbritanniast ja Gift Leotlela (9,94) Lõuna-Aafrika Vabariigist. Mõlemad on jooksnud oma riigi teatevõistkonnas ka maailmameistrivõistluste finaalis.
Kõrgeid reitingupunkte tulevad püüdma ka kolmekordne Poola meister Oliwer Wdowik (10,21) ja neljakordne Läti sprindimeister Oskars Grava (10,25). Siiani kiireim 100 meetri jooks Eestis toimus 2011. aastal Kadrioru staadionil, kui Jimmy Vicaut tuli juunioride Euroopa meistriks ajaga 10,07 sekundit. Võimalik, et Jõhvis näeb esimest korda ka kümne sekundi piiri alistamist Eesti pinnal.
Karl Erik Nazarov on Jõhvi võistluseks spetsiaalselt valmistunud ja annab mõista, et on heas vormis ning soovib suures mängus kaasa lüüa. «Olen valmis Jõhvis uut Eesti rekordit püüdma. Rahvusvaheline konkurents, eriti Omanyala, lisab sellele veelgi rohkem põnevust. 2022. aasta sisehooajal suutsin temast jagu saada. Tean, et tegemist on läbi aegade üheksanda mehega, aga usun, et saan talle Jõhvis vägeva lahingu anda võidu nimel,» on Eesti rekordimees enesekindel.
Naistest asuvad 100 meetri distantsil võitu püüdma viiekordne Tšiili meister Maria Ignacia Montt (isiklik rekord 11,33), Eesti sprinterid Õilme Võro (11,42), Miia Ott (11,44), Ann Marii Kivikas (11,48) ja mitmed teised. Heas konkurentsis võib ohus olla ka Ksenija Balta nimel olev Eesti rekord (11,35).
100 meetri tõkkejooksus on Diana Suumannil (13,07), Kreete Verlinil (13,17) ja Anna Maria Millendil (13,30) võimalus head tulemust püüda kõrvuti viiekordse Itaalia meistri Elisa Maria Di Lazzaroga (12,90) ning Serbia rekordiomaniku Milica Eminiga (12,99).
110 meetri tõkkejooksus on võidusoosikuks olümpiamängude ning maailmameistrivõistluste poolfinaalis jooksnud Aafrika rekordimees Antonio Alkana Lõuna-Aafrika Vabariigist (13,11). Temaga üritavad sammu pidada Euroopa meistrivõistluste seitsmes, soomlane Santeri Kuusiniemi (13,58) ja Eesti tõkkesprinterid.
Meeste 800 meetri jooksus võetakse heas konkurentsis sihikule juba 26 aastat Urmet Uusoru nimel püsiv Eesti rekord (1.45,87). Uku Renek Kronbergs (isiklik rekord 1.47,32), Deniss Salmijanov (1.47,78), Rasmus Kisel (1.48,50) ja harva kodumaal võistlev Jake Patrick Bagge (1.48,93) lähevad kiiret jooksu tegema koos lõuna-aafriklase Kabelo Mohlosi (1.45,19), brasiillase Leonardo Santose (1.45,82), hollandlase Bram Buigeli (1.46,00) ja soomlase Ville Lampineniga (1.46,78).
Naiste 800 meetri distantsil on Jõhvis eeldatavad favoriidid Tokyo olümpiamängudel kuuenda koha saavutanud ja neljal korral sisemaailmameistrivõistluste finaalis jooksnud etiooplanna Habitam Alemu (1.56,71) ning kahekordne Euroopa meister ukrainlanna Nataliia Krol (1.58,60). Kõrget kohta ja isiklikku rekordit ihkavad ka norralanna Malin Nyfors (2.02,42), hollandlanna Priscilla van Oorschot (2.02,67) ning kolmekordne Ukraina meister Svitlana Zhulzhyk (2.03,81).
Võistluste lõplik stardinimekiri selgub järgmisel nädalal.