/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
/nginx/o/2025/06/19/16936330t1h8d9a.jpg)
Jalgpalliliidu presidendiks tagasi valitud Aivar Pohlak andis omajagu värvikaid ütlusi üldkogule järgnenud pressikonverentsil, ent tema kõige jõulisem eilne sõnavõtt leidis aset enne hääletuse algust.
Pohlak rääkis seal nii: «Te ju tegelikult teate mind. Ma ei ole kunagi ühegi vastutuse eest põgenenud või peitu pugenud. Ma ei teinud seda ka praegu. Poliitilises võtmes jalgpalliliidu presidendivalimistele lähenemine tähendas plaani tekitada kaks vastanduvat poolt ning lõhestada jalgpall.
Täpselt samamoodi, nagu meie ühiskonnaga on tehtud poliitiliselt pinnalt. Ning hakata seejärel avalikult naeruvääristama teisel pool olijaid ja tekitama selliselt survet nii-öelda valgete inimeste poole üle tulekuks.
Soovitasin kõigil olla rahulik ning mitte minna kaasa vastandumise ja negativismiga ja vaikisin ka ise. Vaikisin, sest ma hoolin meie jalgpallist ja meie elust.
See ei olnud raske, sest ma tean, et oleme olnud kaasavad ja avatud. Mitte kuskil maailmas ei peeta dialoogi kõikide liigatasemete klubide ja võistkondadega, alates tippliigast kuni rahvaliigani välja.
See ei olnud raske, sest ma pole mikromanageerinud, vaid hoolinud. Olen olnud keerulistes oludes aktiivne, et säästa teisi inimesi läbipõlemisest.
See ei olnud raske, sest ma tean, et meie solidaarsusmehhanismid on meie mastaabis alaliidu jaoks unikaalsed.
See ei olnud raske, sest ma pole jalgpallist võtnud, vaid olen jalgpallile ainult andnud.
See ei olnud raske, sest ma pole teinud soolot, vaid loonud juhatuse tasemel tugeva koosluse jalgpallilisi seoseid omavatest tippjuhtidest ja spetsialistidest.
See ei olnud raske, sest tean, et detailsus, milles olen alati andnud üldkogule oma tegevusest ülevaate, on ebatavaline.
/nginx/o/2025/06/19/16936262t1hcf6a.jpg)
Tõsi, oli häbi näha, kuidas meie jalgpalli mõnitati ja alandati. Oli häbi näha ja kuulda, et ennast jalgpallifännideks nimetavad inimesed korraldavad masspostitusi jalgpalli suurtoetajatele selleks, et rahuldada oma kinnisideid.
Oli häbi näha, kuidas jalgpallis olevad, kuid ühistest aruteludest puudunud inimesed lõid kuulujuttude põhjal hoiakuid, jäid ise neid uskuma, võimendasid kuulujutte avalikus ruumis ja lähtusid nendest oma üldpildi kujundamisel.
Olen veendunud, et suutsin vältida vastandumise kinnistumist, sest nagu väljakul saavutab edu vaid ühtne meeskond, saab jalgpallirahvana olla edukas vaid kogukond, kes võistleb väljakul, kuid taustal teeb koostööd ning austab üksteist ja üksteise vaateid.
Kusjuures tegelikult saab ka rahvana ja ühiskonnana olla edukas ainult ennast tervikuna tunnetav kooslus, mis on tänase Eesti probleem just põhjusel, et valimisi võidetakse selliste meetoditega, nagu täna jalgpallis kasutada üritati.
Valimiste ajal ei räägita inimestele tõtt, vaid luuakse muljeid. Ning läbi selle tuuakse juhtivatele kohtadele inimesed, kelle isiksuslikud omadused toetavad mulje loomist, aga kellel pole eeldusi olla juhid.
Minu rahvusvaheline kogemus ütleb, et jalgpalli- ja spordiorganisatsioone juhivad liidriomadustega persoonid. Ja see on üheks meie valdkonna edukuse aluseks, kusjuures põhjusel, et juhte valivad neid hästi tundvad inimesed.
Jalgpallis kehtib ütlus: pall ei valeta. Seda parafraseerides ütlen: klubidele ei saa valetada. Nad seisavad selleks jalgpallile liiga lähedal.
Kinnitan, et olen endiselt valmis olema see persoon, kes ma olen alati olnud. Kõigi jaoks olemas, lahendustele orienteeritud, avatud, aus, kaasav, toetav, kirglik ja hooliv.»
Järgnes hääletus, mille Pohlak võitis 68:34.