Erakordne võimalus näha maailma tipp-purjetamist kodulahel: Tallinn võõrustab taas avamerepurjetamise MM-i

Jaht Forte A. Le Coq Muhu Väina regatil Foto: Janis Spurdzins

Tallinna lahel paisuvad sel suvel taas maailma purjetamiseliidi purjed – 8.–16. augustini toimuvad Kalevi jahtklubis ja Tallinna olümpiapurjespordikeskuses Pirital Garmin ORC avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused, mida korraldatakse Eestis juba teist korda nelja aasta jooksul. See on sündmus, mille erilisust ja harukordsust ei saa alahinnata: tavapäraselt ei anta MM-i korraldusõigust ühele riigile korduvalt nii lühikese ajavahega. See on suur tunnustus Eesti purjetamiskogukonnale ning suurepärane võimalus kõigile spordihuvilistele tulla kohale ja näha, mida tähendab maailmatasemel avamerepurjetamine.

Kuidas Eestist sai taas MM-i korraldaja?

„MM-i korraldusõiguse saamine on pikk ja mitmetasandiline protsess, kus loevad kogemused, usaldus ja sportlikud tulemused. Eesti puhul mängisid kõik kolm tegurit meie kasuks,“ selgitab Eesti esimene ORC maailmameister (2014) Kalev Vapper, kes tänavu võistleb MM-il jahi Forte pardal.

Eesti tõestas juba 2021. aastal MM-i korraldajana, et suudab pakkuda sportlastele parimaid tingimusi nii vees kui ka maal. Toona sai Tallinn kiidusõnu, et on üks „kõige paremini korraldatud ORC maailmameistrivõistluste võõrustaja üldse“. Võistlused peeti kõrgel tasemel ja said osalejatelt ohtralt tunnustust – alates professionaalsest logistikast kuni suurepärase võistlusrajani, mis jääb Pirita sadamast kiviviske kaugusele. Seetõttu pole ime, et rahvusvaheline purjetamisorganisatsioon ORC usaldas korraldusõiguse taas Tallinnale.

„2021. aastal suutsime end tõestada nii korraldajate, sportlaste kui ka meediapartneritena. See oli aasta, mil Eestil oli, mida maailmale näidata – ja näitasimegi,“ meenutab kommunikatsioonijuht Piret Salmistu, kelle töö on olnud olulisel kohal ka eelmiste suurvõistluste õnnestumises.

Tagasi aastasse 2014 – Forte ja maailmameistritiitel

Aastal 2014 purjetas Kalev Vapper ühe meeskonnaliikmena jahil Forte Eestile esimese ORC maailmameistritiitli. „Kui me seisime pjedestaalile, palusin endale mikrofoni ja ütlesin: „Usun, et oma võiduga tõestasime, et Eestis osatakse hästi purjetada, aga me oskame ka väga hästi võistlusi korraldada.“ Ja ma kutsusin kõiki järgmisel aastal Pärnusse EM-ile.“

See hetk ei olnud pelgalt emotsionaalne, vaid pani aluse soovile korraldada Eestis mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma tippvõistlusi. Forte võit süstis kohalikele purjetajatele enesekindlust ja tõestas, et Eesti pole enam maailmameredel väikeriik, vaid tõsiseltvõetav tegija. Eesti jahid olid ennast näidanud juba aastal 2013 Euroopa Meistrivõistlustel Rootsis Sandhamnis, kust kahes võistlusklassis tuldi koju kulla ja kahe pronksiga.

Eesti purjetamise lugu

Avamerepurjetamine Eestis pole kunagi olnud ainult hobi. See on elustiili, distsipliini ja meeskonnatöö kool. Eesti purjetamise kalender on tihe, kodumaine konkurents väga tugev – ja see ongi meie edu saladus. „Kui MM-il jäi meie halvimaks kohaks ühes sõidus viies, siis nädala pärast kodusel kolmapäevakul olime seitsmendad. See kõneleb palju meie sisekonkurentsi taseme kohta,“ ütleb Vapper.

Just tänu tugevale kodusele konkurentsile on Eesti meeskonnad pidevalt naasnud tiitlivõistlustelt medalitega. Eriti paistavad silma Katariina II ja Sugar, kelle tiitlivõidud on viinud Eesti purjetamise rahvusvahelisele kaardile.

Eesti avamerepurjetamise teekond on lugu, mis väärib jäädvustamist – see on lugu kirest, sihikindlusest, nutikusest ja ühtehoidmisest. Tõestus, et ka väike riik suudab saavutada suuri asju, kui tahta ja koos tegutseda. Piret Salmistu ütleb, et esimene MM oli ajalugu, mille tegime koos. Nüüd, 2025. aastal, saame selle looga edasi minna. Meil on kogemus, oskused ja suutlikkus – ning võimalus taas näidata kogu maailmale, et Eesti suudab pakkuda kõrgetasemelist purjetamisvõistlust ja väärilist võõrustamist kõigile, kes hindavad merd, tuult ja rahvusvahelist purjesporti.

Kodune MM 2025

Eesti saab harukordse võimaluse – olla maailma avamerepurjetamise keskpunkt nädal aega. Võistlusel osaleb ligikaudu 70 jahti ning ligi 800 purjetajat üheksast riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Poolast ja Itaaliast. Koduvetes seilab võidu rohkem kui 20 Eesti jahti. See on haruldane vaatepilt, mida saab näha nii Pirita kai pealt kui ka mererannast. Tänapäevane tehnoloogia toob live-ülekande võimaluse ka iga huvilise telefoni ja arvutisse, kust on mugavaim jälgida avamereetappide jooksvat seisu. Lisaks on iga võistluspäeva õhtul ka otsesaade, mis on jälgitav Telia/Inspira TV-s.

See ei ole pelgalt spordisündmus, vaid rahvusvaheline merepidu, kus kohtuvad sport, ajalugu, looduse ilu ja kogukondlik uhkus. Avapäev, pidulik lõpetamine, muusika, kultuuriprogramm ja tänavatoit loovad üheskoos meeldejääva elamuse kogu perele. Lisainfo leiad siit!