/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/09/28/770264t1h8410.jpg)
Korvpalli Ühisliiga presidendi Sergei Ivanovi ja Euroliiga juhi Jordi Bertomeu hiljutine ühisavaldus, kus räägiti kahe seni konkureeriva liiga ühise egiidi alla toomisest ja eurosarja pääsmete jagamise põhimõtete muutmisest, on pälvinud kriitikat.
Ühisliiga ja Euroliiga võimalik koostöö kütab kirgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord on segane ja ühtegi kindlat lahendust praegu pole,» sõnas Eesti Korvpalliliidu president Peep Aaviksoo. «Asjad peaksid saama selgemaks tuleval nädalal Euroliiga finaalturniiri ajal toimuvatel kohtumistel.»
Plaan ei sobi
Mõistagi ei mängi Eesti nii suures mängus kuigi olulist rolli, ent kavandatavate reformide vastu protesteerijate leeris on ka korvpalli mõistes tähtsad riigid.
Näiteks Leedu Korvpalliliidu president Arvydas Sabonis saatis Ivanovile ja Bertomeule kirja, kus teatas, et ei nõustu plaaniga, kus Euroliiga ja EuroCupi turniiri pääsmeid jagatakse läbi Ühisliiga turniiri. Lisaks rõhutati kirjas, et Leedu klubid peavad osalema oma riigi meistrivõistlustel, kuna vaid nii on võimalik liigat tugevdada.
«Tegelikult ei sobi Ivanovi koostatud plaan kellelegi,» märkis Aaviksoo. Väidetavalt on Poola juba teatanud, et juhul kui Ühisliiga muutub Venemaa lahtisteks meistrivõistlusteks, ei kavatse nad selles osaleda. Negatiivset suhtumist on ilmutanud isegi Ukraina. Lähimate naabrite vastuseis muudab aga kogu Ühisliiga projekti mõttetuks.
Omamoodi keerulises seisus on just Leedu tippklubid. Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos Rytase omanikud on Venemaa kodanikud ja mõistagi tuleb nende poolt surve Ühisliigas osaleda. Seni on Leedu meeskondadele liigaga seoses tekkinud kulud hüvitatud.
Edasine sõltub Ühisliigast
Žalgiris ei pea muretsema ka Euroliiga koha pärast, kuna liiga asutajatena on neil A-litsents ja koht sarjas tagatud. Kui Rytas tuleks Leedu meistriks, saaks nad praeguse süsteemi järgi samuti Euroliigasse, kui pääsmeid hakkaks jagama aga Ühisliiga, kaoks Rytasel ka selline võimalus.
Kuna Lietuvos Rytas jõudis tänavu Ühisliigas nelja parema hulka, viidi finaalturniir Vilniusesse. Lisaks neile osalevad seal Moskva CSKA, Kaasani Unics ja Lokomotiv-Kuban. Selline käik aitab kasvuraskustes liigat, mil pole seni isegi rahvusvahelise alaliidu FIBA tunnustust, Leedus propageerida.
Ühisliiga saatusest sõltub ka pühapäeval lõppenud Balti liiga edasine käekäik. Aaviksoo sõnul on Leedu ja Läti klubid kinnitanud, et liiga on vajalik ja enamik neist sooviks jätkata tänavuse süsteemi järgi.
See tähendaks seda, et tippklubid liituksid alles kohamängudes.
Kui aga Eesti, Läti ja Leedu eliitmeeskonnad keskenduvad eurosarjale ja Ühisliigale ning peavad osalema ka oma riigi meistrivõistlustel, pole neil Balti liigas mängimiseks enam lihtsalt aega ja jõudu.
Juba aastaid tegutseval liigal on siiski ka oma trumbid. «Balti liiga on FIBA poolt tunnustatud ja praegu käib töö selle nimel, et näiteks põhiturniiri võitja saaks automaatselt koha madalaima eurosarja EuroChallenge’i põhiturniiril,» rääkis Aaviksoo.